Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kvaliteedimärgiga ja oikumeeniliselt avatud

22.02.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Prof Randar Tasmuthi asendamatu abimees on W. Baueri kreeka-saksa Uue Testamendi sõnastik. Tiiu Pikkur

EELK Usuteaduse Instituut on pälvinud Eesti Kirikute Nõukogu 2016. aasta oikumeenilise aastapreemia.

Instituut tähistas eelmisel aastal 70. sünnipäeva, olles Eesti vanim järjepidevalt tegutsev erakõrgkool, mille tööhaaret nii kirikus kui ka ühiskonnas laiemalt on märgatud ja hinnatud.
Dekaan prof dr Randar Tasmuth ütleb, et oikumeeniline tunnustus oli meeldiv üllatus. Peaaegu kõikides kirikutes ja konfessioonides on inimesi, kes mingil moel ja ajal on olnud seotud instituudis õppimisega. „Instituudi roll on nii pika aja jooksul Eesti kristluses ja kirikute omavahelises suhtlemises olnud väga avar.“
Oikumeenilisuse üheks tunnuseks on instituudis tegutsev õigeusu õppetool, mis on erandlik terves Euroopas. Seda, et meil Eestis on olukord, kus õigeusu kirik saab rõõmuga läbi luterliku instituudiga, kus oma vaimulikke ette valmistada, on korduvalt rõhutanud ka EAÕK metropoliit Stefanus. „Õppida saavad meil kõik, meil on olnud siin mitmest konfessioonist õppureid. Kuid praeguseks on kolmandale kursusele jõudnud ja kevadel lõpetavad just EAÕK suunamisega üliõpilased, kellest loodetakse abi õigeusu kiriku tulevases töös,“ selgitab Tasmuth.

Kõrgelt hinnatud
Instituut on edukalt läbinud institutsionaalse akrediteerimise. Millega tegu? „Seda akrediteerimist kohaldatakse ainult tähtajatu õpetamisõigusega kõrgkoolidele. Sellega kontrollitakse, mismoodi institutsioon kui tervik toimib, missugune on tema eesmärk selles riigis, tema suhe omanikuga, suhe tööandjate ja töökohtadega, missugune on tema kaudu omandatava hariduse seos ühiskonnaga. Näiteks leiti kristliku kultuuri magistriõpe, kuigi see ei valmista otseselt ette ühessegi ametisse, väga huvitav olevat,“ avab Tasmuth komisjoni hinnanguid.
„Vaatluse all oli kogu õppeprotsess, vesteldi üliõpilastega, ka tööandjatega nii kirikust kui väljastpoolt. Tegu oli rahvusvahelise hindamiskomisjoniga, ainult üks komisjoni liige – üliõpilaste esindaja – oli Tartu ülikoolist. Me oleme kõige väiksem õppeasutus Eestis, mis on selle akrediteerimise edukalt läbinud ja maksimaal­se seitsmeaastase akrediteeringu saavutanud. Institutsionaalse akrediteerimise, mis on koolile kvaliteedimärgiks, peavad perioodiliselt läbima kõik kõrgkoolid, ilma eranditeta.“
Tasmuth märgib erilisena veel, et kui nii väike institutsioon on saavutanud nii kõrge taseme, on selle taga mahukas ja pingeline töö, mis sai teoks pooleteise aastaga. „EELKs ei ole ühelgi institutsioonil sellist välist kvaliteedikontrolli nagu usuteaduse instituudil,“ rõhutab ta.
Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamiseks pidas instituut eelmisel sügisel aga maha vägeva reformatsioonikongressi. Sel aastal on reformatsiooni juubeli puhul instituudil otseselt kaks teemat: Luterliku Maailmaliidu materjalide alusel toimuvad täienduskoolitused ja reformatsioonikongressi materjalide trükis avaldamine. Instituudi kodulehel on see suurepäraselt korda läinud üritus järelvaadatav.

Sisusse süvenemine
Kuidas edasi? „Tahame rohkem pöörata tähelepanu õppeainete sisule ja teha seda õppetoolide kaupa. Lähemal paaril aastal võtame just sisu tähelepanu alla. Institutsionaalne akrediteerimine pani meid tegelema organisatsiooni funktsioneerimisega, nüüd võtame luubi alla õppe- ja teadustöö. Meil on selleks ka head eeldused, sest süstemaatilise teoloogia professoritena alustasid 1. jaanuarist tööd dr Arne Hiob ja dr Thomas-Andreas Põder ning kirikuloo professoritena dr Riho Saard ja dr Priit Rohtmets. Koos Tasmuthiga on UIs nüüd viis korralist professorit ja üks erakorraline professor Ringo Ringvee.
26. jaanuaril tuli esimest korda kokku EELK hariduskomisjoni teaduse alakomisjon, mille tööd koordineerib Thomas-Andreas Põder. Alakomisjoni ülesandeks on selgitada kahe aasta jooksul õppetoolide kaupa välja see olukord, mis on Eestis ja eriti EELKs akadeemilise kaadri osas; kes moodustavad isikkoosseisu, millised on väljavaated õppejõudude järelkasvuga, olukord õppematerjalidega ja millised on teadustöö suunad. See kõik on tugevalt instituudiga seotud, kuid koostöö kaudu Tartu ülikooliga hõlmab ka Eestit laiemalt.

Raamatute kirjastamine
Teadustöö on instituudis tihedalt seotud raamatute kirjastamisega. „Igal aastal püüame välja anda nii õppekirjandust, mille hulgas on palju tõlkeraamatuid, kui ka UI toimetiste sarja, kus on enamasti meie eesti autorite artiklid, monograafiad ja kirjutised jt. Toimetiste järgmine number koosneb näiteks reformatsioonikongressi ettekannetest. Mõlemat sarja on vaja jätkuvalt käigus hoida,“ on Tasmuth veendunud.
Lõpuks üks tähelepanek. Rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon märkis ka instituudi 14. sajandist pärineva maja erilisust. „Komisjon leidis, et siinne klassikaline ja kiriklik keskkond toetab kiriku pika ajaloo mõistmist ja teoloogilise mõtteviisi omandamist. Hoone innustavat mõju on täheldanud ka üliõpilased. Väljastpoolt tulijate meeleolu muutub, kui siin natuke aega olla,“ ütles Tasmuth ja lisas, et see on sobiv keskkond siin õpitava teoloogia ja kristliku kultuuriloo jaoks.
Tiiu Pikkur

EELK Usuteaduse Instituut
Rakenduskõrgharidusõppes saab õppida luterlikku teoloogiat, hingehoidu ja õigeusuteoloogiat.
Magistriõppes saab õppida usuteadust, diakooniat ja hingehoidu ning kristlikku kultuurilugu.
Pastoraalseminaris saab õppida preestriks ja diakoniks.
Kirikumuusikaosakond pakub kirikumuusikaalast täiendust.
Täiendusõppeosakond korraldab koolituskursusi.
Lähem info ui.eelk.ee.

Teemad:

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)