Esileht » Online » Online artiklid »

Kuusalus avati kauaoodatud mälestusmärk keeleuuendajale

17.08.2017 | | Rubriik: Online artiklid

Lauritsapäeval meenutati Kuusalus mälestusmärgi ning konverentsiga Eduard Ahrensit, kelle 174 aasta eest ilmunud grammatika lõi aluse praegusele eesti keelele.

Mälestuspäev algas Kuusalu kalmistul Eesti esimese Vabadussõja mälestusmärgi juures meenutushetkega. Kaks päeva hiljem avati lauritsapidustuste ajal samba ees ENSV aegadel kõrvaldatud mälestustahvel. Samale kalmistule maeti aastal 1863 ka pastor Eduard Ahrens.

Et ilm oli päikeseline ja soe, peeti lauritsapäeva jumalateenistus ajaloolise pastoraadi ees. Osalesid EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ning õpetaja Jaanus Jalakas. Laulis korp Rotalia meeskoor ning mängis kaitseväe orkester.

Vähemalt 150 külalise ees avas mälestusmärgi tseremoonia Laurentsiuse Seltsi juht, ajaloolane Sulev Valdmaa. “Aastal 1901 leidis Villem Reiman Kristjan Jaak Petersoni käsikirjad. Teiste hulgas oli seal luuletuse “Kuu” käsikiri. Selles on tänaseks harjumatus kirjapildis read, mis tänaseks tuntud teises kirjaviisis,” ütles Valdmaa.

Tuntus tuli hiljem

1803 aastal Tallinnas sündinud Ahrens õppis Toomkoolis ja hiljem Tartu ülikoolis pastoriks. Ta tegi aastatel 1837-63 kirikukroonikasse väga täpseid saksakeelseid ülestähendusi. “Nii annab õpetaja teada hoonete ehitusest ja remondist, viljasaakidest, ilmastikust ning suurest vaalast, kelle torm Rammu saare randa ajas. Sõnagagi ei maini ta aga enda aastatepikkust keeletööd,” ütles Valdmaa.

Edasi loe Harju Elust.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)