Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kuusalul on 800 aasta pikkune ajalugu

26.02.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Marika Mägi huviobjektiks on viikingiaeg. Kaisa Linno
Marika Mägi huviobjektiks on viikingiaeg. Kaisa Linno

Ajaleht Sõnumitooja on andnud teada, et Kuusalus toimus 8. veebruaril ajalookonverents, mis oli pühendatud 800 aasta möödumisele kihelkonna tekkimisest ja külade ristiusustamisest.

Konverentsil said sõna kartograaf Tõnu Raid, arheoloog ja ajaloolane Marika Mägi, ajaloolane Kalle Kroon, arheoloog Gurly Vedru, noorema põlvkonna ajaloolane Piia Sandra Sandrak jt.
Konverents oli mõttetihe ja tuntud esinejad tõid rahvamajja kokku hulganisti rahvast. Kui Tõnu Raid on olnud Eesti-Vene piiriläbirääkimiste delegatsiooni liige ja kuulunud asjatundjate komisjoni, siis aastaid Taanis elanud Marika Mägi on keskendunud viikingiaegse Saaremaa uurimisele. Konverentsil oli tema ettekande pealkiri „Kuusalu viikingiajast keskaega: Eesti ülikud ja Taani isandad“.
Kalle Krooni põhiliseks uurimisalaks on Rootsi aeg, möödunud aastal kaitses Piia Sandra Sandrak bakalaureu­setöö Ojamaal Roma asulast veidi põhja pool asunud tsistertslaste kloostri tegevusest Kolgas ja sel teemal kõneles ta ka konverentsil. Aga konverentsil räägiti ka sellest, kuidas põllul kasvatatu härraste toidulauale jõudis ja muustki.
Sven-Olav Paavel tutvustas vastilmunud raamatut „Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel“, peatselt ilmuvat raamatut Joaveski ja Nõmmeveski küla ajaloost tutvustas autor Sten Berglund.
Legendi järgi juhatas Kuusalu kiriku ehitust munk Laurentsius ja tema piinarikast hukkamist meenutab kahe lohuga ohvrikivi, kinnitab Vikipeedia. Kuusalu Püha Laurentsiuse kiriku ehitusajaks peetakse 13. sajandi lõppu ja tegu on Põhja-Eesti ühe vanema pühakojaga.
Konverentsi korraldasid Kolgaküla selts, Veljo Tormise kultuuriselts, Kolga muuseum ja vabatahtlikud ning rahastas Kuusalu vallavalitsus.
Rita Puidet

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! (Mt 20:28)