Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kuusalu nimepäeval

18.08.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Pärast pühale Laurentiusele pühendatud heliteose „Laurentsiuse lugu“ esmaettekannet Kuusalu kirikus võttis kammerkoor Collegium Musicale koos dirigent Endrik Üksvärava ja organist Piret Aiduloga vastu kirikuliste ülevoolavaid tänuavaldusi. Koos pastor loci Jaanus Jalakaga on kooriruumi esisel ka teose sõnade autor Doris Kareva ja muusika looja Pärt Uusberg.Liina Raudvassar.

Aastatega traditsiooniks kujunenud kombel tähistati Kuusalus ka tänavu, 10. augustil kihelkonnakiriku nimipühaku püha Laurentiuse mälestuspäeva.

Neid ei olnud just palju, kes läbi päeva vältavatest sündmustest algusest lõpuni jaksasid osa võtta. Kes hommikul kell 11 jõudsid kirikusse, päeval Eduard Ahrensi keelekonverentsile pastoraadis ja õhtul pühakojas toimuvale muusikalisele õhtupalvusele. Ometi neid oli. Lisaks nendele, kes Kuusalu Laurentsiuse koguduse ja Laurentsiuse Seltsi korraldatud teemapäeva rikkalikust programmist valisid endale meelepärasema välja. Samuti jagus neid, kes said lauritsapäevaliseks Kuusallu tulla alles pärast oma päevatöö lõpetamist. 

Kiriku varandusest

Lauritsapäeva on koguduse nimepäevana Kuusalus alati tähistatud, ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Sellest rääkis hommikusel jumalateenistusel kantslist külalisjutlustajana Põhja-Ameerika praost Mart Salumäe. Ta meenutas, et just lauritsapäeval oli kogudust üle 30 aasta teeninud Eduard Salumäel (1919–1985) kombeks kutsuda kedagi silmapaistvat jumalasõna jagama: „Nüüd mina oma tagasihoidliku andega olen siin ja püüan mitte häbi teha neile auväärsetele.“ Kanadast kodumaad külastama tulnud vaimulik meenutas Kuusalus veedetud lapsepõlveaastaid ning toonitas, et usukannataja püha Laurentiuse lugu on siinsele rahvale omaseks saanud suuresti tänu iga-aastasele lauritsapäeva tähistamisele. 

„Märtreid ja usukannatajaid on ka tänases päevas. Statistikat vaadates võib öelda, et kristlus on tänagi üks tagakiusatum religioon,“ nentis jutlustaja ja lisas: „Täna, kui kirikut ei kiusata taga, kui võime oma usku tunnistada, võib jääda mulje, et me oma usu pärast kannatama ei pea. Aga usu pühade tõdedeni jõudmine eeldab kannatlikkust ja kannatlikkus tähendab kannatamist. Jumala ees maksavad mitte vaid pühad palved, vaid ka see, mismoodi me inimestena üksteise keskel elame.“

Meenutades püha Lauren-

tiuse lugu, kes vaeseid ja kannatajaid keisri ette viies nimetas, et nemad ongi kiriku varandus, toonitas Salumäe iga kristlase vastutust Jumala armastuse nähtavaks tegemises läbi ligimese teenimise. 

Tema sõnul võiksime lauritsapäeva tähistades olla tänulikud, et Jumal on meid asetanud maailma mitte pühade inglite ringi, vaid inimeste hulka, kes ei ole täiuslikud.   

Eesti keele loojast

Keelekonverentsi Kuusalu ajaloolises pastoraadis juhatanud keeleteadlane Tõnu Tender andis avatervituseks sõna Laurentsiuse Seltsi esimehele Sulev Valdmaale, kes rääkis kokkuvõtlikult kirikuõpetaja Eduard Ahrensi (1803–1863) elukäigust ja rollist eesti keele arendamisel tänapäevaseks riigikeeleks. 

Ta toonitas, et baltisakslasest luterliku pastorina oli Ahrensi suurimaks teeneks uuele suunale aluse panemine: „Ta oli ametivendadest esimene, kes hülgas senised katsed suruda eesti keeles kirjutamist saksa ja ladina keele grammatika raamistikku. Võttes eeskuju soome keelelt töötas Ahrens välja eesti keele grammatika, mis sai tema elutööks.“ Valdmaa meenutas Kuusalu pastoraadi esisele 2017. aastal püstitatud Ahrensi mälestussamba avamiselt Mati Hindi sõnu, kes ütles, et ise seda aimamata osutus Eduard Ahrens eesti identiteedi päästjaks. 

Nende konverentsidega soovib selts Ahrensi tähtsust ja tähendust eesti rahvale rohkem teatavaks teha.

Tervituseks võttis sõna ka hommikuse jumalateenistuse juhtliturg piiskop Tiit Salumäe, kes sarnaselt oma ametivennast venna Mart Salumäega meenutas samuti ilusaid noorusaastaid Kuusalu pastoraadis: „Just siin kõrval asuvas toas lugesin ma oma esimesed raamatud ja mõtlesin elu üle järele.“ Piiskop andis üle ka tervitused peapiiskop Urmas Viilmalt

Tänavu keskenduti konverentsil eesti keele õpetamisele üldhariduskoolis ja räägiti ka sellest, kuidas eesti keele õpe Ida-Virumaa noortel edeneb. Anti ülevaade keelekaitse aluspõhimõtetest meie põhiseaduses, eriti seda sissejuhatavas preambulis, ning tutvustati Euroopa Liidu Kohtu rolli eesti keele hoidja ja arendajana. Auditoorium kaasati arutellu küsimuses, kas eesti keel on alasi ja haamri vahel ning kas kunagise riigimehe Jaan Tõnissoni ütlemisel „Nii suurel kui ka väikesel keelel on väärtus tema kõnelejate pärast“ on tänases Eestis kandepinda. Ettekandjatena käisid kõnepuldis Krista Aru, Kaja Sarapuu, Ilmar Tomusk, Hendrik Agur, Marko Tiislär ja David Vseviov

Püha Laurentiuse lugu

Õhtuseks muusikaliseks palvuseks oli Kuusalu õpetajal Jaanus Jalakal lauritsapäeva kogudusele varuks mitu üllatust. Muusikalise kava eel andis ta vaimulikuks mõtiskluseks sõna üllatuskülalisena kirikuliste hulgas olevale poliitikule Edgar Savisaarele, kes keskendus oma sõnaseades püha Laurentiuse loole. Ta rääkis sellest, kuidas ajad tulevad ja lähevad, aga midagi on, mis kannab meid üle selle. Need on kristlikud põhiväärtused, mis tõstavad pjedestaalile andestuse, abistamise, armastuse ja kutsuvad ristiinimest pakkuma tuge seal, kus seda vajatakse. Savisaar innustas kuulajaid mõtisklema usukannataja loo abil elus olulisemale ning soovis kõigile head lauritsapäeva.

/…/ Hõõguval piinaasemel heitis Laurentsius hinge,

tulesurmas ta usk leidis märtrina kinnitust.

Püha Laurentsiuse pisaraid

taevast sajab kui tähti nüüd

selgel augustiööl. /…/ 

Doris Kareva

Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)