Küünlakuuks oodatakse aruandeid

1. veebruar on EELK vaimulikel kalendris markeeritud, et mitte unustada kohustust esitada selleks kuupäevaks kirikuvalitsusele koguduse 2019. aasta sõnaline ning statistiline aruanne.

Vastavalt EELK kirikuseadustikule on koguduse vaimulik (või hooldajaõpetaja) kohustatud kord aastas koostama koguduse elust kokkuvõtte. Konsistooriumi sekretariaadist kinnitati Eesti Kirikule, et sõnalise ja statistilise aruande esitamise tähtaeg on tänavu 1. veebruar.
Aruanded tuleb saata otse EELK konsistooriumile, samuti ootab dokumente praostkonna praost, et nende põhjal koostada omakorda praosti aruanne, mille tähtajaks on 1. märts.
Kellele aru andmine, kellelt aru võtmine, vaimutses kord keegi aruandekohustuslane. On tõsi, et EELK vaimulikkonnas on neid, kes nimetatud kohustuses näevad head võimalust reflekteerida oma tegevust, aga on neidki, kes peavad „püha bürokraatiat“ ilmaasjata ajakuluks.
Selle eest, et koguduse vaimulikud oma tööga õigeaegselt valmis saaks, peab hea seisma praost. Kirikuleht uuris, kuidas praostid vaimulikke motiveerivad.
Pikaajalise juhikogemusega Jüri Vallsalu tunnistas, et osale Lääne-Harju praostkonna vaimulikele ei pea aruande esitamise tähtaega kunagi meelde tuletama, aga on ka kroonilisi hilinejaid. „Suhtlen individuaalselt, vajadusepõhiselt,“ räägib Vallsalu.
Praost Vallsalu analüüsid paistavad silma põhjalikkuse ning ülevaatlikkusega. „Ma leian, et vaid siis on sellel tööl mõtet. Seetõttu reastangi arve ja koostan graafikuid. Et oleks võimalik haarata n-ö suurt pilti,“ tunnistab ta. Võrreldes kirikut suure laevaga, nendib ta, et tegelikult ei ole selle kurssi – siis, kui aruande põhjal ilmneb mõni vaegkoht – nii lihtne muuta. Aruanne võib viidata näiteks puudustele lastetöös, aga maapiirkonnas, kus ei ela lastega peresid, on keeruline parendamiseks samme astuda.
Järva praost assessor Katrin-Helena Melder on meelt, et aruanne pakub võimaluse koguduse kroonika koostamiseks, seega on tegemist ajaloolise dokumendiga koguduse elust. Aruannete laekumiseks saadab ta elektroonilise meeldetuletuse oma vaimulikele ning eeldab, et nad õigel ajal oma analüüsid esitavad. „Ma eeldan, et nad väärtustavad ka praosti aega, sest kui mõnest kogudusest jääb aruanne saamata, nihkub ka minu praostiaruande koostamine edasi,“ lisab Melder.
Võru praost Üllar Salumets arvab: „See võiks, isegi peaks olema iseendastmõistetav – igas töövaldkonnas peab tegevusest aruande vormis kokkuvõtet tegema. Vaimulikud pole erand. Oma tööst aru andes võiks olla kasu edasise tegevuse planeerimisel.“
„Nende aruannete põhjal saab praost aimu, mis kogudustes toimub,“ tunnistab Pärnu praost Tõnu Taremaa. Ta nendib, et vaimulikkude aruanded on põhjalikkuse poolest erinevad ning üsna palju rakendatakse koostamisel ka kopeerimist eelmisest aruandeaastast.
Liina Raudvassar