Esileht » Uudis » Esileht »

Kuulutustöö nõuab koostööd ja oskusi

23.03.2011 | | Rubriik: Esileht

Kõva nuputamist ja koostöövalmidust nõudis ka arutelu selle üle, mis asi see misjon ikkagi on. arutelu on juhtimas Kirsti Malmi (keskel).Mari Paenurm
Talu laagrikeskuses peeti EELK tugikoguduste päevi, mille käigus mõtestati misjonitöö hetkeseisu ja võimalusi.

EELK Misjonikeskus alustas kümmekond aastat tagasi tugikoguduste võrgustiku loomist, mille käigus otsiti toetajaid Eestist välismaale lähetatud misjonäridele. Töötegijaid on läkitatud Kesk-Venemaale, Siberisse, Keeniasse, Indoneesiasse.
Ehkki rahalised vahendid on taasiseseisvumise järgselt tulnud peamiselt Soome misjoniorganisatsioonidelt, siis info jagamise ja siinsete koguduste annetuste kogumine/saatmine on olnud (tugi)koguduste juurde vabatahtlikena tööle võetud misjonisekretäride õlul.
Misjonitöö mõtestatus on koguduseti erinev
Seekordsel kokkusaamisel, kus osalejaid oli Helmest Jürini ja Tartust Kuressaareni, tuli jutuks, milline on koguduseti misjonitöö hetkeseis. Osalejate hulgas oli neid, kes juba aastaid misjonitööle rõhku pannud, aga ka neid, kes alles käivad oma esimesi samme sellel teel.
Tunnistati, et mõnes koguduses on jäänud misjonitöö vaid justkui ühe valdkonna ettevõtmiseks, ehkki kristlik kuulutustöö on ju üldkiriklik ülesanne ja kutse, mis hõlmab kõiki töövaldkondi.
Tõdeti, et nagu ka kogudusetöö muudes valdkondades, sõltub palju vaimuliku aktiivsusest ja meeskonnatöö oskustest. Liliann Keskineni abiga saadi omavahel tuttavamaks ja jagati seniseid kogemusi, misjonaarset mõtet läbi teadusliku perspektiivi ja ajaloolise arengu aitas lahti harutada Kaisa Kirikal.
Aastaid misjonikeskuse poolt tugikoguduste tööd vedanud Kirsti Malmi eestvõttel peeti mitmeid arutelusid väiksemates töörühmades. Mõtteid jagus hulga, kui vaatluse all oli, mis asi misjon üldse on. Vastuste hulgas oli variante alates kuulutamisest, armastustööst, läkitamisest kuni selleni, et misjon on taktitunde küsimus.
Nii tõi ka töörühma juhataja näiteks välja tõsiasja, et rahvusvahelised misjoniorganisatsioonid ei pea heaks tooniks teha otsest sõnalist kuulutustööd maailma katastroofipiirkondades; seal keskendutakse esmajärjekorras inimeste igapäevaste vajaduste rahuldamisele, olgu selleks siis toit, peavari või tervisega seotu.
Töö EELK misjonistrateegia valgel
Misjonikeskus on valmis saanud arengustrateegia kuni aastani 2017, see on esitatud konsistooriumile ning selle koostajad eesotsas misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaruga tunnistavad, et misjoni­strateegiast meie kirikus saame rääkida vaid juhul, kui misjoni eesmärki on kaasatud järgima kõik kiriku tegevusvaldkonnad.
Tugikoguduste esindajad said väikerühmade töö käigus teha väikese SWOT-analüüsi, millised on koguduseti misjonitöö tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Misjonitöö tugevustena eri paigus toodi näiteks välja ajaloolist kogemust ja järjepidevust, avatud hoiakut ja osadust, aktiivse vaimuliku / muusikatöö juhi / noortejuhi, aga ka ruumide olemasolu, häid suhteid kohaliku elu teiste valdkondade esindajatega jne.
Kokkusaamisel otsiti ühiselt tuge ka Piibli kirjakohtadest ning rõhutati palve ja palvemeelsuse olulisust. Pühapäeval osaleti ühiselt jumalateenistusel Sakus.
Edaspidist elukorraldust silmas pidades arutleti, millised on koguduseti võimalused misjonitöö jätkamiseks ning millist abi, tuge ja koordineerimist oodatakse misjonikeskuselt. Näiteks Lääne-Nigulas on misjonitöö haaratud kõigisse teistesse töövaldkondadesse, Kuressaare koguduses aga korraldatakse hulga üritusi kirikust väljapoole, ehkki otseselt mingisugust misjoni töörühma moodustatud pole.
Jutuajamistes ja vestlustes tuli välja, et vajalik ja küllaltki tõenäoline on moodustada koguduste juurde misjonitöö rühmad, mis aitaksid ka valdkonniti kuulutussõnumit paremini edasi anda ja kiriku suunatust väljapoole esile tuua.
Mari Paenurm

Misjonitöö EELKs
Misjonäre on Eestist läkitatud juba 205 aastat.
Sõjajärgne esimene luterliku kiriku eestlasest misjonär on Anu Väliaho, kes teenib Kesk-Venemaal siiani.
Misjonikeskuses on valminud EELK misjonistrateegia aastani 2017.
Koguduste juurde soovitakse luua misjonitoimkondi.
Misjon on iga kristlase eesõigus, võimalus ja kohustus.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)