Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kuulutatud Jumala sõna copyright?

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Lugesin ajalehes Eesti Kirik nr 2 (15. jaanuar 2020) viimasel lehel toimetuse selgitust, kus sedastati, et keegi tähelepenelik lugeja oli tuvastanud ühe mu ametivenna lehejutluses teise ametivenna jutluselõikude kasutamist ilma neile viitamata.
Selgituse avaldamise ja ka valitud avaldamiskoha eetilisuse üle ma arutlema ei hakka, küllap on sellise tavatu otsuse taga tõsised arutelud.
Mind pani rohkem pead murdma küsimus, kas kuulutatud Jumala sõna trükisõnas avaldamine nõuab viiteid algallikatele. Küllap on enamik vaimulikke ka teiste sõnastatud mõtteid kasutanud, vahel neile viidates, kuid ilmselt mitte alati. Kas peaksime seda tegema?
„Tähelepanelik lehelugeja“ ja ka toimetus ei olnud piisavalt tähelepanelikud: allakirjutanu poolt väljaantud raamatus „Hoida ja harida“, kus kõnealune Jüri Bärgi jutlus kirjas oli, ei ole ühtegi copyright’i märki. See ei olnud juhuslik möödalaskmine, vaid teadlik valik, mille üle me jutluste autoriga tema eluajal palju olime arutlenud ning täielikult ühel meelel olime. Need jutlused on kõigile vabalt kasutatavad ja ühtegi piirangut ei ole!
Nimetatud jutluse puhul ei ole tegemist akadeemilise maailma teaduspoliitikaga ning artiklitega, kus iga väidet on vaja kinnitata autoriteetsete algallikatega ning järgida teaduspoliitika ja rahastamisega seotud kriteeriume ning varem avaldatud autorite õigusi.
Kas kuulutatud Jumala sõnale saab panna autoriõigused ja kohustused? Kindlasti saab. Küllap võib iga jutlustaja otsustada, kas ta tahab oma jutluses lendulastud Sõna ja sõnumit autoriõigustega kaitsta.
Minu jaoks on siinkohal oluline mõelda, mis on jutlus? See on Jumala ja kaasinimeste teenimine evangeeliumi kuulutamise ja Jumala sõnaga. Kuid jutlustamise alguse taga ei seisa mitte jutlustaja tarkus, hea tahe ja isiklik võimekus ning ambitsioonid, vaid see algab Jumala kutsumisega sellele tööle ja selleks valmistumisega. See ei ole jutlustaja enese algatus ja ka Vaim kuulutamiseks tuleb Kutsujalt. Jutlustaja on vaid vdm – Jumala Sõna teener.
Minu seisukoht on ühemõtteliselt selge: soovi korral võib nimetada, kes mõnda kuulutatud sõna või mõttekäiku esimesena välja ütles, kas siis ütleja autoriteedi ärakasutamiseks või austamiseks, kuid kuulutatud Jumala sõnal ei ole autoriõigust. Jah, Jumalal küll ja piiblite väljaandjad on ju seda ka sageli eiranud.
PädamTiit7okt2017_fRitaPuidet

 

 

 

Tiit Pädam,
vdm