Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kuu märksõnad: lõikustänupüha ja usupuhastuspüha

25.10.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Iseseisvuse päevil oli ehitatud (1927–1928) Kunda kirik. Arhiiv

1936. aasta oktoobrikuu algas kohe pidulike sündmustega.

Tallinna Kaarli koguduse noortekoondis tähistas 4. oktoobril oma teist aastapäeva. Altarikõnes maalis praost Aleksander Kapp noortele silmade ette tõsise, kuid rõõmsa elutee. Jutlustas õpetaja Koppel. Õhtul oli noortekoondise uutes ruumides Tatari 26 pühitsemistalitus. Kogudus oli saanud siia päranduse teel kaks maja koos suure krundiga.

Koguduseelu
Ajaloolisteks kujunesid piiskoplikud visiteerimispäevad 3. ja 4. oktoobril Märjamaa kogudusele. Puudusid andmed, millal viimati kirikuvõimud siin visiidil käisid. Väisajate hulka kuulus piiskopi ja pastorite kõrval ka köster H. Anniko Kullamaalt. Jutlustajad olid praost Jürgenson Vigalast ja vikaarõpetaja Varblane. Mõlemal päeval oli jumalateenistus puhtas ja elektrituledes säravas kirikus. Kõlas koorilaul, esinesid viiuli- ja oreli­solist, lõpuks lauldi «Õnnista ja hoia». Piiskop kohtus ka endiste leeriõpilastega, kelle hulgas oli aga kahetsusväärselt vähe noori mehi.
Tori kogudusel oli 3.-4. oktoobril võimalus näha korraga Pärnumaa üheksat õpetajat. Toimus maakonna õpetajate konverents ja tänujumalateenistus. Peaküsimuseks oli kiriku ja koolide koostöö, usuõpetus koolides ning kirikunoorte organiseerumine. Otsustati ametisse panna noorsoo õpetaja.
Rakvere Pauluse kogudus tähistas 18. oktoobril oma viiendat aastapäeva. Polnud küll suur tähtpäev, kuid pidulik jumalateenistus sega- ja lastekoori osavõtul korraldati sellegi poolest. Sellele järgnenud koosviibimisel rõhutati, et jätkata tuleb sirgjooneliselt ja üksmeelselt iseseisva kogudusena.
15. oktoobril toimus Võru praostkonna õpetajate konverents. Kõne all oli õpetajate kutse-eetika. Arutelust võeti elavalt osa.
Mitmel pool peeti koguduste päevi. Kosel oli sel puhul kokkutulnuid halva ilma tõttu vähevõitu, kuid päeva teema «Kirik, kool ja kodu» äratas elavat arutelu. Rohket osavõttu leidis Kuusalu koguduse päev 18. oktoobril. Päevakorras oli kristliku lastetöö korraldamine. Vastuvõetud resolutsioonis toonitati, et iga koguduseliikme kohus on saata oma lapsed pühapäevakooli.
Sisukas kogudusepäev oli sel päeval ka Järva-Peetris. Siingi oli kõne all pühapäevakooli tähtsus laste kasvatamisel. Ühtlasi õnnistati ametisse juhatus ja austati kauaaegset õpetajat emeriitpraost Chr. Beermanni, kes oli ametis olnud juba 48 aastat, neist 20 Järva-Peetris.
Lääne-Nigulas oli kogudusepäev 31. oktoobril. Õpetaja Poolakes märkis kurvastava nähtusena, et koguduses on neli registreeritud, kuid laulatamata paari. Kiriku ja kodu ümbruse kaunistamise tähtsusest rääkis köster Andreae.
Saaremaa praostkond korraldas 22.–25. oktoobrini Valjalas kirikliku lastetöö tegelaste ja «lugijate vendade» konverentsi. Mag K. Tiit rääkis teemal «Kirikliku lastetöö eesmärk», koolinõunik J. Koppel kooli ülesannetest kristlikus kasvatuses, õpetaja A. Greinert pühapäevakoolide tööst. Veel räägiti ristimisest, uuestisünnist ja Jumala sõna kuulutamisest.
Eesti Misjoni Selts pidas 25. ja 26. oktoobril oma aastapäeva. Algas see jumalateenistustega Tallinna Jaanis, Koplis ja ühise lastejumalateenistusega Kaarlis. Õhtul oli perekondlik koosviibimine Gustav Adolfi gümnaasiumis. Aastakoosolek oli 26. oktoobril, millele järgnes jumalateenistus toomkirikus. Misjonipäevadest võttis nädala jooksul osa ka külaline Soomest – Aafrika misjonär Erkki Lehto, kes külastas Kuusalu, Tapa ja Kadrina kogudust.
Ka vaimulik elu vajas rahastamist, seepärast korraldas Tartu Pauluse 1. pihtkond koos õpetaja H. Haameriga Vanemuises suure 6000 võiduga loterii-allegrii, mille hulgas oli 1500 koguduse naiste valmistatud käsitööd, lauahõbedat, serviis, raadioaparaat, küttepuid jm. Oma õnne oli tulnud proovima 4500 inimest ja kolme tunniga olid kõik loosid läbi müüdud.

Inimesed
4. oktoobril tähistati õpetaja Eitaki 25aastast teenistusjuubelit Tori kirikus, mille puhul annetati talle kuldrist. Jutlustas Häädemeeste õpetaja kt Lääne. Esines suur segakoor köster Habichti juhatusel.
Dr Jaak Taul valiti ainukese kandidaadina 18. oktoobril Tartu Peetri õpetajaks. 665 võimalikust sai ta 369 häält. Vastu hääletajad väljendades oma rahulolematust jalgade trampimisega. Pärit oli Jaak Taul Viljandimaalt Riidajast. 1924–1928 oli ta Tartus usuteadust õppinud. Prooviaasta tegi ülikooli kirikus H. B. Rahamägi juures. Oli olnud Petseri koguduse õpetaja ja Võrumaa praosti kt. 1935 oli pärast väitekirja «Kristuse jumalariigi õpetus» kaitsmist saanud temast usuteaduse doktor. Tema esimene jumalateenistus 25. oktoobril Peetri kiriku hingekarjasena oli eriti pidulik: kirik oli ehitud ja laulis koguduse koor.
Kirikumuusika Sekretariaat sai uue juhatuse: esimees õpetaja A. Eilart, abi E. Rosenvald, laekur õpetaja L. Raudkepp ja sekretär köster A. Siiak.
Täienes meie köstrite nimekiri. 24. oktoobril toimunud kutseeksamil said köstrikutse Hugo Kriveler ja Carl Otto Märtson, organistiõigused Ellinor Vaidla.
Murenema hakkas meie meespastorite ülemvõim: 8. oktoobril jutlustas ülikooli kirikus usuteaduskonna vanema kursuse üliõpilane prl Mirka, kes kandis oma kantslikõne ette «hoogsalt ja ladusalt», nagu kirjutab Postimees. Kuulajaid oli palju, enamasti usuteaduskonna üliõpilased. Prl Mirka oli juba esinenud ka Tallinna kirikutes. Tartu Kristlike Noorte Naiste 15. aastapäeva tähistamise kantslikõne ülikooli kirikus pidas küll rektor prof Johan Kõpp, kuid ühingu ruumes toimunud vaimulik talitus oli noore usuteadlase prl M. Arike kanda.
20. oktoobril lahkus Tallinnast õpetaja magister K. Saarse, et täiendada end usuteaduse alal Prantsusmaal.

Lõikustänupüha
Kose kogudus korraldas lõikustänupühal näitusmüügi, et saada raha kirikusse ahjude ehitamiseks. Osavõtt oli elav ja näitusmüük läks korda. Nüüd oli koos juba 720 kr. Veel veidi ja võis asuda ahjude ehitamisele.
Lõikustänupüha toomkirikus kujunes eriliseks. Pärast remonditööde lõppu oli pidulik jumalateenistus koguduse ja Tallinna Pauluse segakoori, lastekoori ja solistide osavõtul. Piiskop Rahamägi ütles oma kõnes, et me ei vaja mitte ainult igapäevast maist leiba, vaid palju rohkem vaimset toitu.
Hiljem koguneti perekonnaõhtule, kus koguduse naistegelased olid ette valmistanud toreda teelaua. Räägiti tööst igapäevases elus ja jumalariigis. Vaadati valguspilte viljalõikusest, aastaaegadest ja inimeste elust.

Diasporaapüha
Eesti luterlik kirik pööras tähelepanu ka väliseestlastele, tähistades 18. oktoobril esimest korda diasporaapüha. Oli ka põhjust. Põhja-Ameerikas elas 50 000 – 60 000 eestlast, Lõuna-Ameerikas 6000–7000, Austraalias 5000, NSV Liidus ametlikult 160 000, tegelikult rohkemgi. Seega oli mööda maailma laiali kokku umbes 300 000 – 400 000 eestlast, kes kõik vajasid omakeelset kiriklikku teenimist.
Kodukirik polnud aga siiani nende eest hoolt kandnud. Selle vea parandamiseks kutsuti nüüd ellu Diasporaa Komitee, kes pidas oma esimese koosoleku 8. oktoobril. Anti ülevaade praegusest olukorrast ja tulevikuplaanidest. Erilist rõõmu väljendati väliseestlaste soovi puhul saata neile Kodu-Eestist pastoreid. Diasporaapäeva põhisündmus leidis aset Tartu Pauluses, kus jutlustas komitee esimees õpetaja Järve. Jumalateenistus kanti raadio teel kõikidesse kodudesse.
Kuid mitte ainult väliseestluse üle polnud tarvidust arutleda. Kõne alla tuli ka uute pühakodade ehitamine meie endi jaoks. Iseseisvuse päevil oli juba ehitatud Tapa, Kunda ja Petseri kirik, palju oli remonditud vanu, kuid vaja oli rohkemgi. Näiteks Tallinnas puudusid oma pühakojad Peeteli, Pauluse ja Emmause kogudusel.
Aastaid tagasi pandi Tapa Jakobi kirikule elektriga valgustatav tornirist. Nüüd soovisid samasugust risti ka õigeusu ja metodisti kirik. Sisemisjonil puudus oma palvela, oma kirikut polnud ka Lasnamäe, sadama ja teistegi asualade rahval.
Kambja kiriku uue torni ehitamise ajal satuti endisele matusepaigale, mille vanus hinnati 300 aastale. Kambja uuele kirikule pandi nurgakivi 25. oktoobril.

Usupuhastuspüha
Usupuhastuspühal oli Tallinna Kaarlis kontsert-jumalateenistus pr P. Virgase ning hr-de A. Reintami ja A. Karindi osavõtul. Jutlustas õpetaja A. Abel Rakvere Paulusest. Usinalt oldi asutud kasutama noortekoondise ruume Tatari 26. 31. oktoobril oli siin kuulutustund Martin Lutheri teemal õpetajate Koppeli ja Jänese ning soololauljate osavõtul. Järgmisel päeval oli samas prof August Topmani juhtimisel kõneõhtu «Lutheri kirikumuusika».
Tallinna Püha Vaimus andis usupuhastuspühal oreliõhtu F. Liszti muusikast helilooja 125. sünni- ja 50. surma-aastapäeva puhul Paul Pressnikoff. Kordaläinult esitati kolm teost: «Angelus», variatsioonid Bachi teemal ning fantaasia ja fuuga koraali «Ad nos, ad salutarem undam» teemal.
Mati Märtin

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)