Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Kutsuv ja puhastav arm on alati seesama

28.11.2018 | | Rubriik: Jutlus

Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle! Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi!“ Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud: „Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.““
Mt 21:1–5
Sel korral Jeruusalemmas on paljude inimeste ootused kõrgel. Jeesuse jüngrid on saanud aulise ülesande: minge ja valmistage Issandale tee, auline saabumine. Teist nii suurejoonelist sündmust Jeesuse elus polegi meenutada. Rahvahulgad hõiskavad, meeleolu on ülev – Jeesus on Kuningas! Ootamatult alandlik ja auline samal ajal. Võib mõista, et need, kes on Jeesusele lähedal, juubeldavad, ka oma hinges, kaugemal seisjadki on midagi kuulnud – tema on see prohvet Galilea Naatsaretist! Aga vaatame, mis saab! Kes selline on?
Kus ja millal iganes Jumal võimsalt tegutseb, saab inimene puudutatud. Jeesuse elu on puudutus, vaikne ja võimas, alandlik ja auline kõnetus. Ainult Kõigeväeline kõnetab inimest kõikehaaravalt, küsima ja kahtlema suunates, samal ajal viimse detaili täpsusega vastates. Ainult vaata ja näe! Kuula ja taipa! Kes olen ma, et Sina, Issand, kannad nii hellalt muret minu elu eest! Ja kas on siis nõnda, et inimene võibki mõista ja taibata ja uskuda, loota, armastada? Jumala arm, mis õnnistust saadab, juhatab meid, et võiksime jätta jumalakartmatu elu. Jumalakartus on tarkuse algus. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Alustame teed Jõululapse sõime ette, et võiksime aukartuses ja harduses kummardada tema ees. Alustame advendiaega, ootame jõulupühi.
Vististi suur osa inimestest kristlikus kultuuriruumis ootab ja pühitseb jõulupühi. Advendiajaga toimub meie jaoks, meie ümber tohutu hulk tegemisi: jõululaadad, jõulumatkad, -peod ja -hommikud … Ja isiklikud ettevalmistused kodusteks pühadeks. Kui inimene midagi ootab, siis ta tahab, et oodatu väga hästi õnnestuks. Parimad toidud, kaunimad ja säravamad kaunistused, vahest isegi uued rõivad. Rõõmutoovad kingitused ja pere saab kokku. Sel viisil on pühad hingepuudutav ja südantliigutav sündmus. Muidugi lootuses, et kõik õnnestub parimal viisil, et keegi ei jää haigeks, et antakse jõulupreemiat ja keegi ei kisu pidulauas üles teemat, mis tädi nutma või pere omavahel riidu ajab. Ja siis see alatine jõululume ootus – kas ikka tulevad valged jõulud? Ilmatargad teadsid juba augustis öelda, et lootust on. Vaatame, kas on põhjust neid tuleval aastal uskuda! Ja miks nad sätivad oktoobri lõpus jõulumüügid üles? Nii polegi enam pühadeks seda õiget jõulutunnet. Ja need tüütuseni leierdatud jõululaulud avalikus ruumis! On seegi sõnum. Kuula ja taipa!
Jeesus ratsutab eeslil pühadeks linna. Rahukuningas! Tema teab, mida mul rahuks vaja. Peaksin ka ise taipama ja julgema valida. Olla Jeesuse poolt! Rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega, julgustab apostel. Kirikuaasta algab Issanda tulemisajaga – advendiajaga. Kirikuaasta ringil algab paastu- ja palveaeg. Meeleparanduse võimalus. Ma vaatan oma südamesse Kõigeväelise ees ja saan küsida: kes on Jeesus? Minu jaoks! See on jõulupühade, ülestõusmispühade ja nelipühade olulisim küsimus. Jumal sünnib inimeseks! Arm ja minu elu suurim, õieti ainus võimalus!
Loodud maailmas on palju värve ja varjundeid, ka pühasid peetakse väga erineval viisil. Jeesuse tervitajate seas on inimesed ja neid on väga palju. Keegi hüüab tervitusi kaasa, keegi kahtleb. Kui Jumal tegutseb, teeb ta seda maailmas inimestele ja inimeste läbi. Arm on siinsamas, mitte miski ei suuda mind lahutada Jumala armust, mis on ilmunud Pojas. Kiriku advendiaeg on vastus inimlikule kahtlusele ja jõuetusele – mul on võimalus Jumala ees alandudes valmistuda ja seista koos nendega, kes kogunevad Jeesusele hõiskamiseks.
Et taibata, mida ma päriselt vajan rahuks ja rõõmuks, on esiti vaja leida aega ja hingamist palves. See on võti taipamaks, kes oli Jeesus ja kui suur on arm minu elus. Kõige igapäevasega tegeleme niikuinii. Me ei saa ega peagi end lahutama tänapäeva mõõtmatust rabelemisest, aga peame selle keskel iseenese üles leidma. Ja hoidma Jeesusest. Meeles kandma, et on ka võimalus mitte tunda Kristust. Kiriku pühadering on paljude inimeste igatsus ja kogemus ristiinimesena ajas elamisest. Kombed ja ajad on erinevad, arm, mis kutsub, puhastab ja valgustab, on seesama. Armus elamine pimedas maailmas, kuhu on oodatud ja igatsetud valgust, on õnnistus. Jeesus on kingitus, tasuta ja siiski mitte odav. Väga kallis, tal on elu hind, igaviku väärtus!
NirgiMargit_sept2016

 

 

 

Margit Lail,
Kanepi koguduse õpetaja

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)