Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kutse sümpoosionile: vitraažid kui kirikuhoone silmad

07.06.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

15 aastat tagasi sai Heimtali kirik kauni roosakna. Selle autor on Dolores Hoffmann. Endel Apsalon

Muinsuskaitseamet ja EELK kutsuvad kõiki huvilisi teisipäeval, 11. juunil vitraažide teemalisele sümpoosionile Tallinna.

Vitraažid on klaasikunsti üks osa ja kahtlemata kaunistavad kirikut. Vitraaže on kirikutesse tehtud juba sajandeid ja viimastel aastakümnetel on see hoogustunud ka Eestis. Üle Eesti on kirikuid kaunistatud kümnete teostega. Kahjuks on ka niisuguseid näiteid, kus koguduse initsiatiiv ja ilus soov ei ole leidnud konsistooriumi kultuuriväärtuste komisjoni toetust.
See pole etteheide ei ühele ega teisele osapoolele, vaid tõdemus, et kirikusse kunsti luues tuleb järgida teatud ettekirjutusi. Sümpoosion ongi kokku kutsutud selleks, et luua foorum, kus ühiselt arutada, kas, millal, kuidas ja kuhu vitraaže paigaldada. Et kõigile neile küsimustele vastust saada, kuulatakse esmalt ära valdkonna eri tahkude asjatundjate ettekanded.
Klaasikunst on väga vana ja seda tunti juba Vana-Egiptuses. Klaasikunsti seoseid füüsikaga selgitab Tartu ülikooli professor Jaak Kikas, kes on uurinud polümeer- ja oksiidklaasi, klaasi mikrodünaamikat. See on üks tänapäeva kondensaine füüsika aktuaalne probleem, kirjutatakse klaasi kohta internetilehel www.materjalimaailm.ee.
Paljud teavad vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni töid. Armastatud kunstnik on sümpoosionile kutsutud kõnelema viimastel aastakümnetel Eesti kirikutesse valminud töödest. Vitraažide ajaloost ja loomisest räägib aga klaasikunstnik Kai Kiudsoo-Värv. Tema viljeleb klaasimaali ja sulatuspilte, millega edastab samuti kristlikku sõnumit Jumala suurest heldusest ja armastusest.
Tema töid saab näha näiteks Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Eesti kirikute vanimad tänini säilinud klaasimaalid on aga Oleviste kirikus ja neid kümmet vappvitraaži eksponeeritakse pikihoone külgorvades.
Kuna vitraažidki aja jooksul tuhmuvad või saavad kahjustusi, siis tuleb neid kaitsta ja konserveerida ning sellest kõnelebki klaasikunstnik ja konservaator Eve Koha. Muinsuskaitseameti nõunik doktorant Kaarel Truu tutvustab seisukohti, mis on seotud uute vitraažide paigutamisega kirikutesse. Võib-olla kõige olulisem küsimus kirikusse vitraažide valmistamisel on nende ikonograafia ja sellest kõneleb Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir.
Sümpoosion toimub Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuses Põhja puiestee 27a ja algab kell 11. Orienteeriv lõpp on kell 15. Sümpoosionile saab registreerida muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/node/1831).
Rita Puidet

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. (Ps 103:2)