Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kütkestav usuteadus

12.01.2022 | | Rubriik: Arvamus

2021. aasta oli Tartu ülikooli usuteaduskonna jaoks tähtis verstapost, nimelt möödus 30 aastat teaduskonna taas-

avamisest. Tore mõte oli seda tähistada loengusarjaga, mis tutvustas teaduskonna põnevaid vilistlasi ning aitas näha õppimise väljavaateid.

Esimene kohtumine keskendus usuteaduskonna ajaloole, kus tagasi vaatasid teaduskonna esimene dekaan Kalle Kasemaa ja seminari toimumise ajal veel ametis olnud juhataja Urmas Nõmmik. Nii sel kui ka kõigil järgnevatel kohtumistel tuli juttu värvikatest persoonidest. 

Usuteaduskonna taasavamise järel käis siin loenguid pidamas mitmeid Saksa teolooge, üks põnevam kui teine. Jäid meelde toonase külalisõppejõu Abraham Andreas Tiermeieri targad sõnad, mida refereeris Kalle Kasemaa: kristluse juures on kaks olulist asja – et Jumal on olemas ning Jumal tahab inimestele ainult head. Kõik muu on ajast ja kohast tingitud pealisehitus. See mõte on mind jäänud saatma – võtab tõeliselt hästi kokku avatud usklikkuse, mida pean ise oluliseks.

Teine seminar rääkis teadusest ning seal osalesid Tiina-Erika ja Meelis Friedenthal. Juttu tuli oma hariduse esitlusoskusest. Nagu ütles Tiina-Erika Friedenthal, et oluline on omandada kõrgharidus, aga ise tuleb õppida oma tugevusi esitlema. Ka mitme asjaga korraga tegelemine võib mõne inimese puhul kenasti töötada. 

Teadusest, aga natuke teise nurga all, tuli juttu ka kursuse lõpu poole, kui teemaks olid loodusteadused ja meditsiin ning kohtusime Liina Eeki ja Kaie Mikheimiga. Kuna usuteaduskonnas saadud teadmised aitavad inimest paremini mõista ning raskustes toetada, saab neid meditsiinis hästi kasutada.

Kaks kohtumist keskendusid praktilise usuteaduse temaatikale: seminarid vaimulike Triin Käpa ja piiskop Eelijaga ning kaplanite Taavi Laanepere ja Anna-Liisa Vaheriga. Huvitaval kombel jäi kahest kohtumisest eriti kõlama sama mõte: kasu religioonipsühholoogiast. Oluline on mõista, et teine inimene võib oma usulises arengus olla teisel tasemel ning just see on põhjus, miks me teineteisest aru ei saa või takerdume teatavate teemade taha. Pigem tasub lasta teisel inimesel olla selline usklik, nagu ta on. See teadmine võib olla vabastava mõjuga.

Yvonne Veski ja Toomas Jürgensteini osalusel toimunud seminar keskendus religioonipedagoogikale. Sealt jäi meelde tõdemus, et kahjuks on religioosne kirjaoskus meie ühiskonnas õhuke. Samas on see ülioluline. Kultuuriteemalises vestlusringis osalesid Toomas Erikson ja Carolina Pihelgas. 

Erikson pakkus välja ühe vahva termini: teoloogia uurija – selle all pidas ta silmas religiooniuurijat kristlikust perspektiivist, omalaadne süntees teoloogiast ja religiooniuuringutest. Andekas sõnamäng ning just üks mind huvitavaid suundi! 

Riigiametnike Kristel Engmani ja Ringo Ringveega kohtumisest kõnetas vastus küsimusele, miks õppida usuteadust – see on kütkestav! Sellega saabki loengusarja kenasti kokku võtta. Kiitus usuteaduskonna õppejõududele, et selline kursus kokku pandi, ning moderaatoritele omanäoliste vestluste suunamise eest.

 

 

 

 

Joonas Taniloo,

usuteaduskonna üliõpilane

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)