Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kuressaares peitis salapärane kapp endas kadunud Piiblit

04.08.2021 | | Rubriik: Kirikuelu
Abiõpetaja Tiina Ool näitab huvilistele kunstiväärtusena riikliku kaitse all olevat vana Piiblit.Liina Raudvassar

Kuressaare kiriku käärkambris avatud seifist leiti suur nahkköites Piibel aastast 1768.

Kuressaare kirikus on seisnud ligi 30 aastat vana tsaariajast pärit seif, mille erinevad võtmed olid aja jooksul kaduma läinud. Mäletati, et enne kirikusse toomist oli see seisnud koguduse õpetaja majas. Aja jooksul oli kapp üle värvitud ning kui ruumis tehti remonti, ei jäänud töömeestel muud üle kui oma sisu peitvat raudseifi lihtsalt ühest kohast teise nihutada.

Aeg-ajalt tuli kõigile nähtav, kuid salapärase sisuga panipaiga lugu jutuks nii senise kui endise koguduse usaldusisikuga. Ühel päeval ilmnes, et viimane neljast erinevast võtmest asub ühe inimese käes, kes selle hea meelega tagasi tõi, kuid see ei lahendanud kapi avamist, sest uks ei avanenud mingi kombinatsiooniga. 

Käesoleval suvel otsustas koguduse juhatuse esimees Rein Orn asja tõsisemalt käsile võtta ja kutsus asja uurima lukuabi töömehe. Poolepäevase uurimise ja pingutuste tulemusena õnnestus tuvastada, et võtmete kombinatsiooni õige asend ei võimaldanud kappi avada, sest ülevärvimise tulemusena liimis kuivanud värv paksu ukse kindlalt kinni, nii et seda ei olnud võimalik lihtsalt käte jõuda avada. Vastavat erivahendit kasutades õnnestus seifi uks siiski lahti teha.

Asjaosalistele pakkus huvi, mida peitis endas salapärane seif. Nagu võis ka arvata, leidus selles hulganisti nõukogudeaegseid arveraamatuid ja kuna paar sahtlit jääb veel oma avamist lukusüsteemi tõrke tõttu avatama, võib arvata, et seal võib olla ka nõukogude perioodi lõpu kassajääk rublades. 

Suurimaks üllatuseks ja avastuseks oli suur nahkköites Piibel, milles kogudus tuvastas alates 1973 kaitse alla võetud ja vabariikliku tähtsusega kunstimälestise aastast 1768. Kunstilise kujundusega nahkköites ja barokiajast rariteetne vaselõikega varustatud ja kullatud trükis mõõtmetega 48 x 32 x 12,5 cm tuvastati viimasel korral 1994. aastal, kuid järgmise ülevaatuse ajal seda enam ei leitud. 

Varasemalt on Piiblit kirjeldatud koguduse varade hulgas aastast 1955. Nii sai selgeks, et koguduse vara varjav kapp suleti viimati 1994. aastal, kuid pärast seda jäid võtmed pikaks ajaks unarusse. Selle meeldiva avastuse iseloomustuseks tuleb märkida, et iga uus asi on unustatud vana, kuid ka seda, kui kaduvad on ajalikud väärtused võrreldes kadumatutega.

Anti Toplaan

Kuressaare koguduse õpetaja

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)