Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kuningliku ordeni rüütel

11.11.2015 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Rootsi suursaadik Anders Ljunggren (vasakul) koos värske Põhjatähe ordeni rüütli Toomas Lilienbergiga. Tiiu Pikkur

Gustav Adolfi päeva, 6. novembri jumalateenistusel Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus autasustas Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi nimel Rootsi-Mihkli koguduse juhatuse esimeest Toomas Lilienbergi Rootsi Kuningliku Põhjatähe I klassi ordeniga.

Põhjatähe ordeni, mis on Rootsis üks kõrgemaid tunnustusi, asutas kuningas Fredrik I aastal 1748. Tänapäeval austatakse sellega Rootsi kuningakoja liikmeid ja välismaalasi, kellel on teeneid Rootsi riigi ees.

Põhjatähe tähendusest
Ordenit üle andes rõhutas suursaadik Ljunggren Toomas Lilienbergi pikaajalist ja pühendunud tegevust Rootsi-Mihkli kiriku ja koguduse taastamisel. Lilienberg on olnud koguduse taastamise ja kiriku ülesehitamise hingeks algusest peale ehk juba üle veerandsajandi.
Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson tunneb Lilienbergi 15 aastat – kogu selle aja, mis ta koguduse õpetajaks on olnud. «Toomas on kindel ja vankumatu kirikuinimene. Temas on eriti tunda see, et ta on vabana sündinud ehk enne Eesti okupeerimist. Tema puhul on tunda, et ta on nagu loomulikult kirikuinimene, ja see on väga suur väärtus. Toomas on alati selle poolt, et parem pingutada praegu tuleviku nimel. Kahjuks on meil ellusuhtumises väga palju vastupidist, et elame toredasti nüüd ja mis edasi tuleb, see meid ei huvita.»
Rääkides Põhjatähe ordenist, rõhutab õpetaja Göransson, et on väga suur au, et Rootsi kuningale ei jää tähelepanuta see, mida siin koguduses tehakse. «Soome kõrval on Eesti ainuke riik, kus on järjepidev rootsi elanikkond, seetõttu on Eesti rootslastele ka hingeliselt lähedane,» lausub Göransson ja leiab, et Eesti kuulub Põhjamaade hulka juba ajalooliselt.

Kirikutöö kui elamisviis
Toomas Lilienberg ütleb, et on Rootsi-Mihkli koguduse tööd teinud nii, et see on kujunenud aastate jooksul juba elamisviisiks. «Ega see kerge ei ole olnud. Märtsis sai seda aega ametlikult 25 aastat, tegelik töö algas varemgi. Küsimus oli tol ajal, kas olla või mitte olla. Tuli loobuda oma leivatööst ja sissetulekust, kodu muutus mul hotelliks. See oli minu töö, millele pidin peale maksma. Harju maavalitsus tuli mulle appi ja ma olin erastamisajal eestirootslaste Harjumaa esindaja. Olin ka esimene tsiviilinimene, kes käis Pakri saartel.»
Küsimusele, kas kirik on nüüd valmis, vastab mees, et kaugel sellest. Pööningualune suur ruum tuleb valmis ehitada ja mõnelt poolt tuleb juba remontigi tegema hakata. Kuninga ordeniga pärjatud Lilienberg on ise kuningaga kahel korral kohtunud: 1992. aastal, kui kuningas Tallinnas käis, ja teist korda kümme aastat hiljem juba kiriku taaspühitsemisel.

Kuninga mälestuspäev
Gustav II Adolfi (1594–1632) päeva 6. novembril tähistatakse Rootsis, Soomes ja Eestis, mälestamaks Rootsi kuninga hukkumist Lützeni lahingus samal kuupäeval 1632. aastal. Soomes ja Eestis on päev tuntud ka Rootsi päevana – see on päev, kui saab rõhutada kohalike rootslaste tähtsust. Eestis on põhjust Gustav Adolfit meeles pidada just hariduse edendajana, kes asutas Gustav Adolfi gümnaasiumi Tallinnas (1631) ja Tartu ülikooli (1632).
Gustav II Adolf on ka Rootsi suuruselt teise linna Göteborgi rajaja. Linna börsihoone ees on kuningale püstitatud uhke ausammas, mille vähendatud koopia seisab Tartu ülikooli peahoone taga.
Elava tule valguses peetud Gustav Adolfi päeva jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, kaitseväe emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik (jutlus) ja õpetaja Patrik Göransson. Muusikaga teenisid kaitseväe orkester Peeter Saani juhatusel ja Örebro meeskoor Rootsist, organist oli Maris Oidekivi-Kaufmann. Pärast teenistust maitsti kohvilauas selle päeva kohaselt Gustav Adolfi medaljoniga kooke.
Tiiu Pikkur

Põhjatähe orden
Ordeniga autasustatute hulgas on mitmeid tuntud eestlasi, nagu Ene Ergma, Eri Klas, Neeme Järvi, Alar Karis, Mart Laar, Paul-Erik Rummo, Helmut Piirimäe, Toomas Tiivel.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)