Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kunda kogudus tähistas kiriku sünnipäeva

23.01.2008 | | Rubriik: Kirikuelu

Oli kolmekuningapäev. Kristuse ilmumise aeg. Kunda kiriku 80. aastapäeva aeg. Kunda kirik (arhitekt Ernst Küntner), õnnistati 8. jaanuaril 1928. aastal. Foto: toimetuse arhiivKolmekuningapäeva õhtul oli väljas puhuvat vinget tuult trotsides Kunda kirikusse rohkesti rahvast tulnud. Kiriku 80. aastapäeva tähistamisele pühendatud tänujumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, Virumaa praost Avo Kiir, õpetaja Enn Salveste ja endine Kunda koguduse õpetaja Tõnu Taremaa ning organist Indrek Vilumets.
Kirikuliste seas olid külalised Ostenfeldist, Kunda linnapea Allar Aron, volikogu esimees Anne Tasuja, endine Kunda koguduse diakon Heinar Roosimägi ning mitmed kiriku toetajad. Enn Salveste rõõmustas, teatades kogudusele sõprussidemete loomisest Ostenfeldi kogudusega Põhja-Saksamaalt. Kunda kirik säras rõõmust ja inimeste headusest.
Jumalateenistuse avalaulus kõlas organist Indrek Vilumetsa mängu saatel üksmeelselt: «Nüüd rõõmupäev on meile tulnud, mil Sinu heldust kõrgeks kiidame…»

Kohal sõbrad ja toetajad

Tänujumalateenistus kulges kolmekuningapäeva sõnumi kohaselt. Kirjakohad Piiblist luges Virumaa praost Avo Kiir. Jutluses meenutas peapiiskop Andres Põder ka oma tööaastaid õpetajana 30 aastat tagasi Kunda kogudust teenides. Kunda kirikus on altaripildi asemel kutsuva Kristuse kuju. See on taani skulptori Thornvaldseni teose vähendatud koopia. Peapiiskop leidis Kopenhaagenist skulptori muuseumist selle teose originaali, mille suurus avaldas talle sügavat muljet.
Külalised Ostenfeldist tervitasid Kunda kirikulisi. Endine Kunda koguduse õpetaja Tõnu Taremaa tõi kirikule kingituseks kimbu valgeid roose, sõnades: «Üks roosike on tõusnud…» Ta viitas rohelistele lehtedele kui sümbolile, mis viib elu ikka edasi. Nii peapiiskop Andres Põder kui ka õpetaja Tõnu Taremaa rõhutasid Kristuse valguse edasikandmist sellest päevast vabariigi 90. aastapäeva tähistamisse.
Pärlina kõlas jumalateenistuse lõpus Kunda poetessi Marge Undi esituses tema luuletus «Lilled altarile». See oli pühendatud sünnipäevalapsest kodukirikule ning ka vaimulikele ja headele kirikulistele.
Kunagi oli Kundas puukirik, mille asukoht tänapäeval on vaid aimatav. Praegune kirik on ehitatud arhitekt Ernst Künteri (1885–1961) 1921. a valminud projekti järgi. Kirik õnnistati 8. jaanuaril 1928. aastal. Kundas on ainus eripärase ehitusliku lahendusega kirik Eestis: sakraalehituslike kaanonite kohaselt asub altar idas, Kunda kirikus aga läänes.
Kunda kirik on unikaalne sellegi poolest, et kirikukell pole mahtunud kellatorni, vaid on toodud kandetala abil katuse kohale kellatorni kõrvale. Mereäärsete kirikute omapäraks on laevade mudelid pühakojas. Kunda kirikus ripub laest ühe meetri pikkune purjeka mudel – Kunda sadama endise kapteni Aadu Nurmsalu kingitus.
Jumalateenistusele järgnes pidulik õhtusöök Kunda klubis. Koguduse juhatuse esimees Sirje Tambi tänas seal kõiki sponsoreid kirikule osutatud abi eest. Linnavalitsuse aukirja sai kiriku kauaaegne perenaine Irma Dello.
Nüüd juba 80aastase Kunda kiriku kella kaunis kume hääl jääb ikka kostma siit põhjaranniku tuuliselt paekillult. Kirikuliste jaoks on see alati kui A ja O – teade jumalateenistuse algusest ja lõpetamisest. A ja O – Jumala poolt rajatud tee, mida mööda Ta juhib kogudusi, viies meid kõiki täiuslikkuse poole.

Kogudus sai sõbra

Möödunud suvel pidas Kunda kogudus kirjavahetust ühe Saksamaa kogudusega, nüüd avanes võimalus kutsuda kolmekuningapäevaks külla Ostenfeldi kiriku õpetaja Kurt Riecke koos koguduse liikmete Dagobert Drawe ja Marlen Gildneriga. Õpetaja Enn Salveste tundis rõõmu, kui kogudused jõudsid ühisele äratundmisele luua sõprussidemed. «Ületades vahemaid ja riigipiire aidaku ja õnnistagu Jumal meid meie kontaktides ja ühistegevustes,» ütles Enn Salveste.
Kolmekuningapäeva hommikul toimus Kunda ja Ostenfeldi koguduste juhatuste ühine koosolek.
Enn Salveste arvates oleme Eestimaal kui puhas leht. Puhtalt lehelt on partnerlussuhteid küll hea alustada, kuid raske edasi minna, sest puuduvad vajalikud kogemused. Ta rõhutas, et meie puuduseks on koguduse väiksus (hingekirjas 89 liiget), ka pole meil vajalikke ressursse. Humanitaarabi aeg on läbi ja me ei vajagi seda. On jäänud rahalised toetused ja erinevad projektid. Kohalikud firmad on kirikule pakkunud materiaalset abi.
Viimased suuremad ettevõtmised olid kirikukella remontimine ja parkimisplatsi rajamine kiriku juurde. Neid korraldas koguduse juhatuse aseesimees Heldur Lahne. Meie suurim tänu abi eest kuulub AS Nordic Tsemendile ja AS Lajosele.

Kontaktid tugevamaks

Mitme pühapäeva jumalateenistustel on õpetaja Enn Salveste eestpalvesse võtnud ka Ostenfeldi koguduse pastor Kurt Rieckega. Edaspidi on oluline omavaheline suhtlemine ja info vahetamine ning vastastikused külaskäigud. Kui Ostenfeldi koguduse lapsed tulevad Virumaale ekskursioonile, saab nende jaoks kindlaks peatuspaigaks Kunda.
Kurt Rieckele avaldas sügavat muljet see, kuidas pikalt kannatanud eesti rahvas on üles ehitanud oma maa ning raskuste kiuste eluga toime tulnud. Ta kinnitas, et nad võtavad endaga kaasa ilusad mälestused toredatest kohtumistest Eestimaal.
Ostenfeldi koguduses on ametlikult 2500 liiget (85% ümbruskonna 3200 elanikust). Tavalistel jumalateenistustel on 20–70 osavõtjat. Kogudusel on programm «Aktiivne kirik» inimeste kirikule lähemale toomiseks. Selle kaudu on selgitatud inimeste erinevaid soove. Eriti tähtsal kohal on neil vanuritele suunatud diakooniatöö. Ostenfeldis saadakse selleks toetusi tervisekeskuselt.
Ostenfeldi kirikul on suured maavaldused, mis enamuses on renditud. Päevakorras on surnuaia rajamine metsa. Sinna on kavandatud urnimatused. Kurt Riecke rõhutas pühapäevakoolide rajamise vajadust lasteaedadesse. Eriti tähtsaks peab ta seejuures muusikalist kasvatust. Ostenfeldi lastele korraldatakse mitmesuguseid üritusi metsas, küllap on see meie õueõppe moodi. Ristimine, leeritamine, laulatused, matused – 90% neist toimetab Ostenfeldi kirik, püüdes kõiges pakkuda erinevaid võimalusi.

Palvetagem üksteise eest

Kurt Riecke arvates on tähtis palveosadus, palvetamine üksteise eest. Selles on tugev jõud. See muudab inimesi, aitab avada Jumala olemuse ja armastuse tunnetamise. Ta meenutas apostel Pauluse tegevust uute koguduste rajamisel ja nende pideval abistamisel.
Mõlema koguduse õpetajad peavad partnerluse juures oluliseks töötegijate ja kogemuste vahetamist ning vastastikust huvi. Inimesed on üldiselt avatud meelega kiriku õpetuste suhtes. Kurt Riecke soovitas edaspidi pöörata tähelepanu diakooniatööle: korraldada ühiseid leerilaagreid, praktikaid kogudustes, vanurite hooldust jm.
Las siis jääda paistma see täheke, mis annab jätkuvalt valgust koostööks Kunda ja Ostenfeldi koguduste vahel. Et seda kinnitaks ka iga kirikuliikme vaikne palve, sõbralik mõte, nende lihtne tervitus. Kõiki toimetusi tuleb teha ikka nii, et need oleksid eelmistest paremad ja et neist oleks kirikulistele rõõmu.

Heldi Randver,
Kunda koguduse nõukogu liige

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)