Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kümme aastat Heimtali kiriku pühitsemisest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Segakoor Hilaro laulmas hubases ja koduses ehedate telliskiviseintega pühakojas, kus kaltsuvaibad seinte kaunistusena kõrgustest alla voogavad. 
Erakogu

Urvaste abikirik Heimtalis Sõmerpalu vallas paistab Võru-Tartu tee pealt kätte.

Traditsiooniliselt peetakse juulikuu teisel pühapäeval kiriku aastapäeva. Selleks puhuks tulevad kohale sakslased, kes korraldavad õnneloosi, pärast jumalateenistust istutakse ühises kohvilauas ja kahel viimasel aastal on mängimas ka külakapell Osulast.
Õpetaja Üllar Salumets ütles taolise traditsiooni olevat üsna omanäolise ning usub, et see süveneb ja toob igal aastal enam inimesi pidupäeval pühakotta. Ka sel aastal ei mahutanud pühakoda kõiki inimesi, muist sai armulauaga jumalateenistusest osa õues seistes. Ja Võru segakoor Hilaro (dirigent Silja Otsar), kes esmakordselt Heimtalis laulis, kõndis mõnusalt kirikusse sisse väljast. Koori esituses kuuldi head vaimulikku muusikat, mitmed laulud olid Piret Rips-Laulu loomingust, ka uhiuus segakoorilaul, mis usutavasti tuleval aastal võrukeelse laulupeo Uma Pido repertuaari jõuab.
Kontsertpalvusel teenisid Üllar Salumets ja Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail, kes ka jutluse pidas. Heimtali kiriku pühitses piiskop Einar Soone 10 aastat tagasi ja kohapeal hoolitseb pühakoja eest kirikuvanem Peeter Animägi koos abikaasa Aimega.
Heimtali küla tekkis 20. sajandi alguses Venemaalt ümberpaiknenud sakslaste asundusena. Oma jõududega ehitati koolimaja, kus oli ka palvesaal. 1937. aasta 23. juulil pandi nurgakivi kirikule. Kiriku ehitus jäi alanud sõja ja sakslaste lahkumise tõttu pooleli. 1939. aasta sügisel rändasid Volõõniast Eestisse tulnud sakslased esiisade maale Saksamaale.
Kolhooside ajal kasutati hoonet hoidlana, nende aegade lõpus kasvasid müürid väljast tasapisi võssa. Kirik tagastati Urvaste kogudusele 1993. a. Eriliseks muudavad väikese kivist pühakoja seintel rippuvad Karin Kummi kootud kaltsust sõnumivaibad. Vaatamisväärsuseks on ka 2003. aastal valminud Dolores Hoffmanni aknavitraažid vaikse nädala traagilistest sündmustest.
Sirje Semm