Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kümme aastat Balti mere riikide kaplanite koostööd

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Kauaaegne Põhja-Elbe kiriku asepresident, nüüdne Schleswig-Hol­steini liidumaa Punase Risti president Henning Kramer (paremal) oli üks kaplanite konverentsi idee elluviijatest. Eestimaal tuntud mees, Tartu ülikooli auliige (aastast 2001) on kõikidel konverentsidel osalenud nagu ka Tõnis Nõmmik. Ja nendel kahel jätkub juttu kauemaks. Foto: Tiiu Pikkur

Augustis kogunesid Balti mere äärsete riikide kaitseväekaplanid oma juubelikonverentsile – kümnes konverents peeti Põhja-Saksamaal Stralsundi linna lähistel asuvas Parow’ mereväe tehnikakoolis. 
Saksa kaitseväe peakaplan dr Peter Brandt iseloomustas 1999. aastal Kielis alustatud ja kümnenda konverentsi järel veel mitte väsimuse märke näitavat üritust kui eredat näidet, kuidas üks idee muutub edulooks. «Balti mere ääres olevad riigid on ajalooliselt ja kultuuriliselt sarnased luterlike traditsioonidega maad ja pärast raudse eesriide langemist sai võimalikuks luua sõprussidemed kaitsevägede kaplanite vahel,» ütles ta ja lisas, et pikaajaline koostöö on toonud kasu ka rahvusvahelistel missioonidel viibimisele.
Konverentsisaalis rippusid kümne riigi – Norra, Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa – lipud. Need maad on olnud esindatud konverentsidel. Sel aastal puudusid Leedu ja Venemaa esindajad. Eesti kaplanid on olnud kõikidel konverentsidel aktiivsed osalejad. Kui kaks esimest konverentsi toimusid Kielis Saksamaal, siis kolmas peeti 2001. aastal Tallinnas.
Võõrustajamaade hulgas on olnud ka Rootsi, Soome ja Poola. Tuleval aastal saadakse kokku meie lõunanaabrite juures Riias. Eesti kaitseväe peakaplani kolonelleitnant Taavi Laanepere sõnul peetakse juba plaane, kus ja kuidas korraldada paari aasta pärast taas ringiga Eestisse jõudev konverents.
Kaplan, arst ja psühholoog
Ligi sadakond delegaati kuulasid nelja päeva jooksul põhjalikke ettekandeid ning arutlesid töörühmades kaitseväe kaplanite, arstide ja psühholoogide koostöövõimaluste üle. Ehkki toimunud konverentsil osales kaplanite kõrval ka arste ja psühholooge, koorus lõpupäevaks välja tõde, et vaja on korraldada üks nende kolme ala spetsialistide ühiskonverents.
Ühe Eesti delegaadina konverentsil viibinud kaitseväe tervisekeskuse ülem kolonelleitnant dr Merike Johanson ütles, et temale oli konverents igati vajalik. Kaplanitega on tal lähedalt tulnud kokku puutuda kahel korral Afganistanis missioonil olles, kus väga karmides tingimustes seisavad kaplan ja arst ühiselt sõjameeste tervise kaitsel.
Taavi Laanepere sõnul võivad kaplanid ja psühholoogid head koostööd teha ja missioonidel üksteisele abiks olla. Kuid tavaliselt on kaplan sõduritega koos kogu aeg, psühholoog mitte. Kaplanile minnakse oma muret seetõttu ka sagedamini kurtma ja mõnikord lihtsalt kardetakse psühholoogi jutule tulla. Eestis on kaitseväes veel vähe psühholooge ja koostöö kaplanitega tagasihoidlik, kuid arstidega tehakse meil väga head koostööd, tõdes emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik.
Eesti delegatsiooni kuulusid peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, emeriitpeakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, vanemkaplan kapten Gustav Kutsar, staabikaplan kapten Raivo Nikiforov, kolonelleitnant dr Merike Johanson ja ajalehe Eesti Kirik esindajana allakirjutanu.

Tiiu Pikkur