Esileht » Uudis » Uudised »

Kultuuriminister Urmas Paet külas Nõmme koguduses

10.12.2003 | | Rubriik: Uudised

Esimese advendi pühapäeval oli Nõmme Rahu koguduse rahval külas kultuuriminister Urmas Paet.
Nõmmel on kenaks traditsiooniks jumalateenistusejärgne kirikukohv, kuhu ka külalisi kutsutakse. Urmas Paet ei ole nõmmekatele kauge riigiametnik, vaid üsna oma inimene: ise Nõmme elanik ja enne ministriks saamist Nõmme linnaosa vanema ametit pidanud. Nõmme Rahu kogudusel on aga kohaliku omavalitsusega ikka head suhted olnud. Nagu koguduse õpetaja Ove Sander ütles, ei olnud kultuuriministrile vaja tükk aega varem kutset esitada, sest hoopis tema ise küsis õpetajalt, millal saaks koguduserahvaga kohtuda.
Elu käib

«Tulen siia ka edaspidi, nii nagu olen varemgi käinud,» sõnas Urmas Paet. «Minu meelest valitseb siin alati sõbralik ja soe õhkkond, eks me kõik tea, et ega selliseid kohti eriti palju olegi. Sellepärast olen väga rahul, et Ove Sander mu palvet kuulda võttis ja mind siia kutsus.» Kultuuriminister märkis, et Nõmme kirik on ikka rahvast tulvil ja soe. «Olen Nõmme elanikuna väga rahul, et meie kiriku asjad nii hästi lähevad.»
Urmas Paet lubas ka uues ametis Nõmme asju edasi ajada. Kultuuriministeeriumi kavas on praegu peatada Nõmme asutaja Nikolai von Glehni palmimaja lagunemine ja võimalusel see taastada. Teatavasti on Glehni palmimaja (asub lossi vahetus läheduses) Nõmmel üks omapärasemaid arhitektuuri- ja kultuurimälestisi. Teine objekt, millega koos Rahu kogudusega tegeldakse, on Lunastaja kiriku hoone. Minister pidas heaks märgiks, et sellesse hoonesse elu tagasi tuleb.
Kultuuriministeeriumi prioriteetidest rääkides nimetas Paet laste- ja noortetegevusele suurema tähelepanu osutamist. Näiteks on hakatud rajama spordiplatse. Nõmmel on neid juba paar aastat edukalt kasutatud, nüüd ehitatakse neid ka mujale üle Eesti. «See võiks olla eeskujuks kohalikele omavalitsustele, sest tegelikult on spordiplatside rajamine omavalitsuste töö,» märkis Paet.
Vana vajab hoidmist

Murettekitavaks on ministrile muinsuskaitse. «Muinsuskaitse all olevate objektide olukorda hinnates on selge soov püüda riigieelarve kaudu nende hoonete renoveerimiseks minevat raha suurendada. Tartu Jaani kirik on juba peaaegu taastatud, kuid Narva Aleksandri kirik, mis on ka meie kultuuriloos tähtis, on praegu väga nukras seisus. Kahjuks ei suhtu kõik omavalitsused muinsuskaitsesse ühte moodi. Selles osas on Narva linnavalitsus olnud arusaamatult tagasihoidlik. Järgmise aasta riigieelarvest püüame saada raha Aleksandri kiriku katuse jaoks, et lagunemine peatada,» rääkis Paet.
Juttu oli ka 2004. aastal algavast pühakodade säilitamise programmist ja mõisakoolide programmist. Vastupidiselt haridusministeeriumi seisukohale – koolid mõisahoonetest välja, tõi kultuuriminister näiteid, kus mõisahoonetes tegutsevad koolid (või omavalitsusasutused) on just aidanud neil hoonetel hästi säilida. «Õpikeskkond mõisakoolis on hoopis midagi muud kui tüüpkoolides. Hiiumaa Suuremõisa koolis on näiteks direktori kabinet korstnajalas, kust läbi pääseb klassi,» kutsus minister kõiki seda vaatama minema.
Lõpetuseks peatus minister raamatukogudel: laenutuste arv on kasvuteel ja raamatukogud on saamas üha enam laiema kultuurilise keskuse rolli, kus käivad seltsid koos ja inimesed niisama kohtumas. «Ühelt poolt on vaja anda raamatukogudele rohkem raha raamatute ostmiseks ja teisalt peab tõstma raamatukogutöötajate eneseteadvust nende osa suurenemisel laenutajast mitmekülgse kultuuritöötajani,» kinnitas Paet. Tuleval aastal tuleb käivitada riiklik pimedate raamatukogu, lubas minister.
Urmas Paet vastas hulgale küsimustele ja lubas, et see kohtumine ei jää viimaseks. Juba paar tundi hiljem oli ta taas Nõmme rahva ees, et süüdata koos õpetaja Ove Sanderi ja linnaosavanem Hanno Pevkuriga Nõmme jõulupuul advendiküünal.
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)