Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kullamaal väärtustatakse kohalikku kultuuri

01.06.2011 | | Rubriik: Kultuurielu

Carl Tanton on ehitanud Kullamaa kirikusse ühe manuaali ja kaheteistkümne registriga tugeva ja töökindla oreli. Tänutäheks sai ta Kullamaa vallalt mälestustahvli. Mikk Leedjärv28. mail toimunud kunsti- ja muusikapeoga «Helisev Kullamaa» tähistati orelimeister Carl August Tantoni 210. sünniaastapäeva.
Mitu head aastat on Kullamaa kultuurimaja juhataja Loit Lepalaan korraldanud kohalikke kultuuriinimesi väärtustavat pidu, näiteks on meenutatud Rudolf Tobiast, Jüri Uustalu ja Heinrich Gutsleffi. Seekord oli orbiidis 10. aprillil 1801 Haapsalus sündinud Carl August Tanton (surnud 31. mail 1890 Paldiskis).
Põhjust seda varakult orvuks ja kasuvenna kasvatada jäänud, Lõuna-Rootsis oreliehitust õppinud meest meenutada on küllaga. Teadaolevalt on ta aastatel 1844–1855 ehitanud meie kirikutesse üksteist orelit, neli neist on hävinud, osa hiljem ümber ehitatud. Tänapäevani säilinud on Martna, Lihula ja Kullamaa kiriku orel, viimane neist on suurim ja pärineb aastast 1854.
Kultuurimajas toimunud konverentsi avasid valla volikogu esimees Einar Pärnpuu ja Haapsalu aselinnapea Andreas Rahuvarm. Kultuuri mõistet selgitas vallavanem Jüri Ott, oreli ajaloost ja oreli ehitusest rääkis oreliehitaja Olev Kents, orelimuusika tähtsusest kristlikus kultuuriruumis organist Kristel Aer, Kullamaa köstritest ja organistidest koguduse organist Tooni Leedjärv, Märjamaa kiriku kultuuriloost sealse valla avalike suhete nõunik Aet Reinhold ja orelimuusika mõjust Läänemaa muusikaelu arengule ürituse korraldaja.
Tantoni auks pandi kiriku seinale mälestustahvel, mille pühitses õpetaja Ants Leedjärv, ja peeti «Orelimaraton». Pidulikul kontserdil mängisid organistid Kristel Aer, Tiit Kiik, Hille Poroson jt.
Rita Puidet

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)