Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kullamaal peeti piiblikonverentsi

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Konverentsi esinejad Jaan Bärenson ja Mart Rannut Kullamaale maetud Tartu piibliseltsi sekretäri Friedrich Ludwig Maydelli (1795–1846) mälestuskivi juures. Erakogu

Läinud laupäeval koguneti Kullamaa kultuurimajja kuulama, kuidas piiblikeelest kujunes riigikeel.

On ühtaegu sümboolne, et Eesti Piibliselts pidas sel aastal, kui tähistame eestikeelse Piibli ilmumise 280. aastapäeva, oma järjekordset konverentsi just Kullamaal.
Niivõrd oluline tähtsus on Piibli tõlkimises just sealse koguduse vaimulikul Heinrich Gösekenil (1612–1681), kes 1660. aastal andis välja mahuka, üle 9000 märksõnaga põhjaeestikeelse käsiraamatu eesti keele õppimiseks. Läks küll veel 80 aastat, kuni ilmus eestikeelne pühakiri, ent see ei saanud ju sündida tühjalt kohalt.
Nii nagu toona saadi aru vaimuliku tehtud suurest ja vajalikust tööst ning tema surma järel paigutati Kullamaa kirikusse Gösekeni mälestuseks epitaaf ja ristpalk, hindab ka praegune kogukond vaimuliku sõna tähtsust ja teeb koostööd piibliseltsiga ning kutsus Eesti Piibliseltsi taas külla. Konverentsi on peetud Kullamaal enam kui kümme korda.
Seekordne konverents oli tavapärasest pidulikum ja märkis ära teema-aasta „Eesti usk“, sest konverentsi avama olid tulnud Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe ja Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder.
Eesti keele arengust ja Piibli tõlkimise tähtsusest kõnelda pole kunagi liig. Seegi kord jagasid osalejaile tarkuseteri Tartu ülikooli Narva kolledži dotsent Mart Rannut ja piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Näha sai Mati Schönbergi lühifilmi „Piibel Eestimaal“ ja kuulata vaskpillimuusikat ansambli Tuulisbrass esituses.
Rita Puidet