Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Külas Husum-Bredstedti kirikuringkonnas

15.12.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Oktoobris olin külas Saksa Evangeelse Luterliku Kiriku Husum-Bredstedti kirikuringkonnal ja tutvusin kirikuringkonna ja Hattstedti sõpruskoguduse eluga.

kirikuringkonnal ja tutvusin kirikuringkonna ja Hattstedti sõpruskoguduse eluga.

Esimene päev kujunes puhkuseks, sest olin pärast 30tunnist bussireisi väsinud. Aga juba järgmisel hommikul võtsin osa sõpruskoguduse pastori Jörn Jebseni kodukülastusest, vestlesime kuldpulmapaariga eelseisvast talitusest.

Meid kutsuti elutuppa laua taha. Perenaine hakkas rääkima nende tutvumisest ja näitas jutule lisaks pulmapilte. Sekka rääkis ka peremees. Saksamaal peresid külastades on mind alati ajanud imestama peresuhted, milletaolisi ma pole kunagi Eestis näinud.

Tavaliselt on paar teineteist armastanud läbi elu. Põhiraskuseks on olnud toimetulek igapäevaeluga. Lapsed on olnud tähtsad, kõrges vanuses juba ka lapselapsed. Kui on kätte jõudnud mingi aastapäev, tullakse seda tähistama. Kooselatud elu väärtustatakse kõrgelt. Minule on tundunud selline pereelu väga terve.

Kiriku argipäev

Pealelõunal võtsin osa konfirmatsioonitundidest. Need on tavaliselt noortele ja kestavad 2 aastat. Järgemööda käis kohal kolm gruppi. Grupi suurus oli veidi üle kümne noore. Teemaks oli neljas käsk. Tund toimus vestluse vormis, tunnis käsiteldav materjal oli rikkalik. Üheks motiiviks, miks noored leeri tulevad, on vanemate kingitused konfirmatsiooni puhul.

Õhtusel laulukoori proovil kogesin jälle koguduse koori kõrget taset. Harjutati Mozartit. Valmistuti surnute mälestuspühaks ja jõuludeks.

Reedel sõitsime rongiga Husumist Hamburgi vaatama Nordelbische hiljuti uuendatud misjonikeskust. Misjonikeskus asub villade linnaosas kenas ajaloolises majas. Selles keskuses käis töö nii välis- kui ka sisemisjoni jaoks. Eraldi teemadeks olid aids Aafrikas ja keskkonna küsimused. Oluline osa tegevusest on korjata raha erinevate tööde läbiviimiseks.

Pealelõunal külastasime raekoja lähedal ühes metroojaamas kiriku esindust. Selles oli infopunkt, kus sai küsida kiriku kohta. Veel oli seal söögikoht ja kasutatud raamatute müük. Kohal oli vaimulik, kord nädalas toimus kabelis hardushetk. Kirik pakkus nii inimestele võimalust argipäeviti kirikuga kontakteeruda.

Pühapäeval olin kutsutud Husumi Maarja kirikusse kontserdile. Koguduse koor esines Händeli oratooriumiga «Saul». Lisaks koorile esinesid solistid ja sümfooniaorkester Hamburgist. Tore oli vaadata, kuidas teiste hulgas laulis praost Helmut Edelmann abikaasa Christinaga.

Kärbitakse kulusid

Külaskäigu ajal tutvusin ka Breklumis Christian Jenseni keskusega, mille rajas omal ajal samanimeline kohalik pastor. Lähiminevikus oli seal vikaaride väljaõppekeskus, nüüd seminaride ja koosolekute keskus.

Kirikuringkonna finantsgrupp arutas uut rahastamise süsteemi. Huvitav oli jälgida, kuidas keskkassast kirikut rahastatakse ja kui paljude teguritega seejuures arvestatakse. Eesmärgiks on, et valitseks õiglus ja kõik oleks rahul. Peale selle ei ole süsteem jäik, vaid võimaldab töö käigus teha muudatusi.

Õhtul oli kirikuringkonna, meie mõistes praostkonna esindajate koosolek kolme praostkonna ühinemiseks, millega loodetakse raha kokku hoida. Eraldi küsimuseks oli uue praostkonna praostide arv. Pastorid soovisid ühte praosti ühe asetäitjaga, praostid kahte praosti. Arvan, et 80 kogudusele on ühest praostist vähe.

Huvitav oli kogeda, kuidas probleeme käsitleti lõpuni. Kui probleemile lahendust ei leitud, siis viidi selle arutelu üle järgmisele korrale. Püüti leida konsensus.

Hattstedti koguduse juhatuse koosolekul arutati koguduse maade vahetamist seoses kiirtee ehitamisega. Kirja pandi endid ka jumalateenistustel korjanduse läbiviimiseks ja eakate sünnipäevalaste külastamiseks. Alates 80. sünnipäevast külastab pastor koguduseliikmeid ümmarguste sünnipäevade, juhatuse liikmed muude sünnipäevade puhul.

Inimesele mõeldes

Osalesin ka ühinevate praostkondade vaimulike koosolekul. Loenguga rahvakirikust esines professor Reiner Preul. Tema rahvakiriku definitsioon oli minu jaoks uudne. Mäletan seda järgmises sõnastuses: «Rahvakirik ei tähenda tingimata enamuse kirikut, vaid et kirik oleks oma töö nii korraldanud, et kõik tunneksid end seal hästi. Et kogu rahval oleks parteilisest, seksuaalsest jm eelistusest sõltumata seal hea olla.»

Selle definitsiooni järgi oleme ka meie edasi rahvakirik, sest suurus pole määrav. Tähtis on avatus kõigile inimestele Jumala leidmiseks ja usus kasvamiseks.

Praostkonna keskuse külastusest kujunes praostkonnast pilt kui juhtivast ja teenivast keskusest. Praostkondade ühinemisel kolitakse ringi, uue praostkonna nimeks on plaanitud Nordfriesland.

Sõpruskoguduses partnerlusele pühendatud pühapäevase jumalateenistuse järel peeti kirikus ettekandeid sõprussuhetest. Hattstedti kogudusel on sõprussuhted Pühajõe koguduse kõrval ka Ida-Saksamaa Gülzowshofi kogudusega, toetatakse haiglatööd Doliambos Indias.

Esinesin ettekandega Pühajõe koguduse, EELK, Toila valla ja Eesti olukorrast. Õhtupoolikul olin kutsutud Högeli kogudusse misjonipühale. Esinesin seal ülevaatega meie kiriku olukorrast nõukogude ajal ja nüüd.

Saksa koguduste probleemid on sarnased meie omadega. Ka nendel väheneb kirikuliikmete arv. Meist eristab neid siiski suhteliselt hea materiaalne olukord ja suurema osa elanikkonna kuulumine kirikusse. See võimaldab teha palju tööd.

Tänan vastuvõtjaid suure ja kauni külalislahkuse eest.

Ülo Vaher,
Pühajõe koguduse õpetaja

,Pühajõe koguduse õpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)