Külas Euroopa Parlamendis

Eesti Kirikute Nõukogu töötajatel oli aprillikuus võimalus Tunne Kelami kutsel viibida Brüsselis.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam: «Seisan selle eest, et Eestil oleks rahvusvaheliste kriiside ajal kindel seisund Euroopas, et meil oleks seal rohkem sõpru, kes on valmis meid vajadusel toetama. Seisan majanduse stabiilsuse ja Eesti kodanike võrdsete võimaluste eest Euroopas töötada, õppida ja reisida.»
Euroopa Parlamendi uued valimised on ukse ees ja väikesel rühmal Eesti Kirikute Nõukogu töötajatest oli aprillikuus võimalus europarlamendi saadiku Tunne Kelami kutsel vahetult tutvuda europarlamendi töö ja tegemistega. Nägime saali, kus toimuvad istungid, tutvusime majadega, vaatasime parlamendisaadiku tööruume (küll ainult kaks tuba, kus töötavad saadik ise ja tema kaks abilist). Iga saadik saab kutsuda igal aastal teatud arvu külalisi.
Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga. Vastavalt Lissaboni lepingule ei saa ühelgi riigil olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 parlamendisaadikut. Eestil on 6 saadikut, Saksamaal aga 96.
Euroopa Parlamendis oli viimases koosseisus seitse fraktsiooni, nendest suurimad olid kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei saadikurühm (kokku 271 kohta), kuhu kuulub ka IRL; sotsiaaldemokraadid (190 kohta) ja siis liberaalid (85 kohta) ning teised väiksemad poliitilised fraktsioonid ja üksikkandidaadid.
Tunne Kelam kuulub alates 2004. aastast EP Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni. On europarlamendi väliskomisjoni liige, julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liige ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni asendusliige. Oluline on märkida, et iga saadik saab kuuluda vaid ühte komisjoni ja olla teises komisjonis asendusliige.
Niisiis on Eestil üpris piiratud võimalused seadusloome ettevalmistamisel aktiivselt kaasa rääkida ja seda saab tulemuslikumalt teha suuremate fraktsioonide kaudu. Omaette teemaks on üksikkandidaadid, kel puudub praktiliselt igasugune võimalus Eesti asja tulemuslikuks ajamiseks Brüsselis.
Parlamenditöös võib hakkama saada ka eesti keelega, sest kõik sõnavõtud ja kirjalikud materjalid tõlgitakse iga liikmesriigi keelde. Kuid oluline töö tehakse siiski väljaspool istungjärke ja seal on hädavajalik võõrkeelte oskus. Tunne Kelam valdab inglise, soome, vene, saksa, prantsuse, poola ja itaalia keelt.
Selleks, et Brüsselis oleks parimal moel kaitstud Eesti huvid, tehkem oma läbikaalutud ja Jumala ees läbi palvetatud otsus isiku suhtes, kes on valmis seisma põhiväärtuste eest ja kaitsma Eesti huve.
Ruudi Leinus,
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär