Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kuidas laagrikeskus Talu kella sai

08.10.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

EELK laagrikeskuse Talu juhataja Sten Luik unistas ammu kirikukellast. Nüüd on see unistus täitunud.

Laagrikeskuses kirikut ei ole, kuid peamajja, kus ka kabel on, kuluks üks kell ära küll. Aga kust leida, ei teadnud. Kuni ühel päeval – ime, ime – helistas talle üks soome sõber ja küsis, kas laagrikeskus ei tahaks väikest kirikukella.
Loimaa koguduse noortetöö juht Joni Heikkilä, tema see helistaja oligi, räägib kellaloost nii: «Loimaa kogudusel oli 1960. a lõpul ehitatud laagrikeskus Elorannas, nii 40 km Loimaalt. Laagrit kasutati suviti, see oli tagasihoidlik, kuid idülliline paik. Seal oli vana kellatorn, mille kell kutsus lapsi ja noori sööma, leeritundi või muudele kokkusaamistele.
2010. aastal otsustas kogudus Elorannast loobuda, mis tähendab ka, et kogudus üürib nüüd laagrikohti mujalt. Nii pidasime 2013. aasta leerilaagrit Talu laagrikeskuses, kus uue hoone ehitus käis täie hooga.
Koht sobis suurepäraselt leerilaagri pidamiseks, kuigi kasutasime vana osa ja jälgisime kõrvalt, kuidas uus ja moodne keskus oli valmimas. Ainuke häda oli selles, et noorte kokkukutsumine oli raske: hüüdja hääl jäi põllule kajama. See jäi mulle meelde ja hea oli, sest lahendus oli olemas.
Eloranna kell võeti tornist maha enne, kui koht ära müüdi, see seisis tükk aega minu garaažis ja ma otsisin kohta, kuhu see kinkida. Siis meenus mulle Talu ja kogudus otsustaski selle kella sinna annetada. Soovin Talule, tema töötajatele ja kõigile laagrilistele head Jumala juhatust ja ligiolemist!»
Laagrikeskus leiab head kasutamist. Näiteks kord kuus koguneb koolitusele Talus noorte piibli- ja misjonikursus; järgmine koosolemise aeg on 17.–19. oktoobrini. Kes Saku vallas paiknevas laagrikeskuses käinud, need on kellahelinat kuulnud palvusele, sööma, koosolekule kutsumas. Talu kell on osa Talust.
Tiiu Pikkur

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)