Kuidas kasvaks usuelu

Üheteistkümne kogudusega Võru praostkond pidas sinodikoosoleku Vastseliinas, kus analüüsivas võtmes möödunud tegevusaastast kõneldes märgiti nii positiivset kui negatiivset.

Sinodipäeva alustati jumalasõnaga Vastseliina Katariina kirikus, kus armulauda jagasid peapiiskop Andres Põder ja pastor loci Toivo Hollo.

Arvud ei kajasta kogu tõde
Koosolekut juhatanud praost Urmas Nagel kinnitas, et peale riigipiiri taha jäänud Petseri on kõik kogudused esindatud ning sinod igati otsustusvõimeline. Oma sõnalises aruandes vaatas praost ka «arvude taha», kinnitades, et «arve võib lugeda erinevalt». Statistika osas märkis praost ometi liikmete vähenemist, samal ajal armulaualiste arvu kasvu.
Üldisemaks probleemiks nimetas ta viimaste aastate nähtust, kus uus kirikuliste põlvkond on valdavalt (kiriklike) traditsioonideta kodudest, peredest, kes on liikuva eluviisiga: «Noored, kes täna leeri tulevad, ei tule pühapäevakoolist ega kristlikust kodust.» Et traditsioonid puuduvad, siis on uuel seltskonnal ka raske omaks võtta reegleid, näiteks liikmeannetuse maksmist ning kodukoguduse hüvangusse panustamist.
Palju head teeks vabatahtlike senisest enam kaasamine koguduslikku ellu, näiteks talgute korraldamisel, kinnitas praost, lisades, et mitmes koguduses seda meetodit ka edukalt praktiseeritakse. Veel nimetas ta, et mitmes Võrumaa koguduses on säilinud kirikuvanemate institutsioon. «Just kirikuvanemad on tihti koguduse igapäevaelu juures kõige aktiivsemad,» rõhutas praost.
Vähenenud on ristimiste, konfirmeerimiste, laulatuste ja isegi kiriklike matuste arv. Viimases punktis kutsus praost õpetajaid üles selgitustööle: «Soovitan diskreetselt meelde tuletada, et sooviksite vaimulikuna oma koguduseliiget viimsele teekonnale saata, ka siis, kui matus toimub Tartu krematooriumis.»

Usku praktiseeritakse vähe
Probleemse nähtusena nimetas praost Nagel usuleigust: «Paljud koguduseliikmed on kirikuga lõdvalt seotud, praktiseerides vähe usku.» Küsimusele, kuidas innustada palveelu, ei ole praosti hinnangul ühest vastust, aga käed rüpes istuma jäämist ta vaimulikele ei soovita.
Ühe võimalusena nimetas ta jumalateenistusliku elu mitmekesistamist uute töömeetodite kaasamisel. «Vaimulik peab tänapäeval olema eeskätt vaimulik teejuht,» rõhutas praost Nagel. Ta innustas vaimulikke ennast harima, täienduskoolitustel osalema ning tegema oma tööd jätkuvalt missioonitundest.
Olulise päevakorrapunkti all viidi läbi valimised. Praostkonna nõukogusse, mille ülesandeks on toetada praosti tema töös, valiti õpetajad Margit Lail, Üllar Salumets ja Argo Olesk ning ilmikliige Karin Nurme. Kirikukogu uude koosseisu valiti praostkonda esindama vaimulikest Üllar Salumets ja Mait Mölder ning ilmikliige Andres Kõiv, asendusliikme mandaadi said õpetajad Toivo Hollo ja Toomas Nigola ning ilmikliikmed Mae Pindmaa, Vello Kasearu ja Jaan Saksing.
Liina Raudvassar