Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kuidas EELK kümme aastat tagasi endale lipu sai

24.05.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Aasta 2007: EELK lipp oli enne pühitsemist hoiul korporatsiooni Fraternitas Liviensis majas. Ants Tooming

Kümme aastat tagasi, 2007. aasta mais sai Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 90aastaseks. Kirik tähistas oma sünnipäeva suurejooneliselt. Pidustused peeti 2. juunil Tartus.

Kogu 2007. aasta kestel toimus kogudustes ja praostkondades arvukalt üritusi, mis olid pühendatud kiriku juubeliaastale. EELK 90. aastapäeva jäädvustavaks tähtsündmuseks oli EELK lipu pühitsemine.

Kes kingib lipu?
Ettevalmistused tähtpäeva pühitsemiseks kestsid mitu aastat. Peapiiskop Andres Põder pööras kohe peakarjase ametisse asumise järel suurt tähelepanu kiriku sümboolika väljakujundamisele ja kasutusele võtmisele. Kiriku vapi kavand telliti heraldik Priit Herodeselt ja see esitati kirikukogule kinnitamiseks. Kavandi üle peeti kirikukogul üsna sisutihe vaidlus. Õp Urmas Petti täpsustuste alusel, mis puudutasid M. Lutheri vapiroosi ja vapikilbi värvilahendust, muudeti algset kavandit.
22.–24. jaanuaril 2007 toimus Pärnumaal EELK vaimulike konverents. 23. jaanuari õhtul, enne piduliku õhtusöögi algust, arutasid peapiiskop Andres Põder ja Tartu praost Joel Luhamets EELK lipu teemadel ja mõtlesid lipu kinkija peale.
Nad pöördusid selles küsimuses siinkirjutaja kui akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonidega seotud isiku poole ja küsisid, et ega Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) ei oleks valmis EELK lipu kinkijaks olema. Pakkusin omalt poolt, et selleks võiksid olla kõik ajaloolised akadeemilised üli­õpilasorganisatsioonid ühiselt. Peapiiskop palus mul selle küsimusega akadeemiliste üli­õpilasorganisatsioonide poole pöörduda.

Akadeemilised organisatsioonid toetavad
Kõigepealt arutasin küsimust EÜSi vilistlaskogu esimehe Indrek Tarandi ja korp! Sakala vilistlase Riho Terrasega. Nemad toetasid ideed.
Pöördusin ajaloolise tagasivaatega ja üleskutsega 2007. aasta märtsis akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide vilistlaskogude poole ja küsisin nende arvamust. Tagasiside oli üllatavalt hea. Mitte kõik, kuid suurem osa akadeemiliste organisatsioonide vilistlas­kogude juhtidest või vaieldamatutest autoriteetidest toetas EELK konsistooriumi pakkumist olla ühiselt kirikule lipu kinkijaks.
Mõtet pooldavate organisatsioonide vilistlaskogude esindajad kohtusid 9. aprillil Tartus korp! Fraternitas Liviensise majas Jakobi 52.
Koosoleku päevakorras olid järgmised teemad: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 90, kiriku aastapäeva tähistamine 2. juunil 2007 Tartus ja akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide osalemine sellel pidupäeval.
Ühine otsus oli lipp organisatsioonide poolt kirikule kinkida. Lipu valmistamise kuludeks otsustati iga organisatsiooni poolt eraldada 1500 krooni.
Lipu tellimisega tegeles konsistoorium. Lipp valmistati Tallinna Lipuvabrikus. Mai lõpupäevadel olid lipp, lipuvarras, lipu alus ja lipunaelad valmis. Lipunaelte löömiseks mõeldud haamer hangiti ehitusfirmast Decora (haamer on praegu Tartu Peetri kiriku käärkambris).
1. juunil tõi assessor õp Ove Sander vastvalminud EELK lipu Tallinnast Tartusse. Lipp viidi Jaani kiriku juurest korporatsiooni Fraternitas Liviensis majja, kus see vapisaali eestseisuse lauale asetati.
Õhtul kogunesid EELK-le lippu kinkivate akadeemiliste organisatsioonide esindajad Tartu Jaani kirikusse, kus harjutati lipukandjate liikumist lipu pühitsemisel.

Lipuvarras saab kinnitusplaadid
Kirikust liiguti korporatsiooni Fraternitas Liviensis majja ja koguneti vapisaali, et lipp kinkijate nime kandvate kinnitusplaatidega varda külge kinnitada. EELK vaimulikud Kolga-Jaani õpetaja Ants Tooming (korp! Fraternitas Liviensis), vikaarõpetaja prof dr Tarmo Kulmar (korp! Sakala) ja diakon Valdo Lust (korp! Fraternitas Liviensis) pidasid vaimuliku talituse. A. Toomingalt oli sissejuhatav kõne. Kõne järel võeti EELK lipp lipukotist välja ja tõsteti koosviibijate ette. T. Kulmar luges pühakirjalõigud ja V. Lust pidas palve.
Seejärel kutsuti kõikide organisatsioonide esindajad (nõue oli, et oleks leeritatud isikud) akadeemilise vanuse järjekorras saali vapilaua ette ja lipp kinnitati varda külge. Iga kinkija organisatsiooni esin­daja lõi vardasse ühe kinnitusplaadi naela.
Hõbedast kinnitusplaatidel on kõikide kinkijate organisatsioonide nimed ja asutamisaasta: Eesti Üliõpilaste Selts 1870, EÜS Põhjala 1884, korp! Vironia 1900, korp! Fraternitas Estica 1907, korp! Sakala 1909, korp! Ugala 1913, korp! Rotalia 1913, korp! Fraternitas Liviensis 1918, korp! Filiae Patriae 1920, korp! Leola 1920, korp! Revelia 1920, korp! Tehnola 1921, korp! Indla 1924, korp! Lembela 1924, korp! Amicitia 1924, korp! Fraternitas Tartuensis 1929.

Lipu järel läbi linna kirikusse
2. juuni hommikul kogunesid mõned EELK vaimulikud, EELK konsistooriumi esindajad ja akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide lipuesindused Toomemäele vaba rahva­kiriku mõtte looja, Kolga-Jaani õpetaja Villem Reimani mälestussamba jalamile. Peapiiskop Andres Põder ja õp Ants Tooming pidasid päevakohase kõne ja palve. Samba jalamile asetati tänutäheks pärg.
Lipurongkäik liikus seejärel Jaani kiriku juurde, kus rivistuti kiriku taha Rüütli tänavale. Pühitsemisele toodav lipp kanti rullikeeratuna lipurivi ette. Lippu saatsid üli­õpilasseltside esindajana ksv! Valdur Kadakas (EÜS), meeskorporatsioonide esindajana Eesti Korporatsioonide Liidu presideeriva organisatsiooni korp! Ugala esindaja vil! Aado Altmets ja naiskorporatsioonide esindajana vil! Aira Võsa (korp! Filiae Patriae).
Kirikurahvas ja EELK vaimulikkond kogunes lipurivi taha ja selle peasse asusid konsistooriumi esindajad. Rongkäik sammus lehvivate trikolooride järel läbi suvise Tartu kesklinna. Raekoja platsil tervitas EELKd tema sünnipäeval Tartu linnapea Urmas Kruuse ja Tartu ülikooli ees rektori kt usuteaduskonna professor dr Tõnu Lehtsaar.
Rongkäik sisenes pidulikult Jaani kirikusse ja liikus läbi pealöövi altari ette. Pühitsusele kantavat lippu saatvad akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide lippurid rivistusid kahele poole Jaani kiriku altarit. Pühitsetava lipu kandjad seisid rullikeeratud lipuga altari lõunaküljele.
President Toomas Hend­rik Ilves sisenes kirikusse. Algas jumalateenistus. Pärast usutunnistust keerati lipp rullist lahti. Lipu pühitsemise tseremoonia pidas peapiiskop Andres Põder. Teda assisteeris õp Randar Tasmuth.
Õp A. Tooming kutsus altari ette pühitsusnaelte lööjad: kirikute ja koguduste nimel EELK peapiiskop Andres Põder, rahva ja riigi nimel Eesti Vabariigi president, lipu kinkijate, akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide nimel korp! Filiae Patriae vil! Aira Võsa.
Pühitsetud lipp anti üle kirikule. Peapiiskop võttis selle vastu ja koos õp R. Tasmuthiga asetati lipp kantsli ette lipualusesse. Üliõpilasorganisatsioonide lipurivi seisis auvalves kuni teenistuse lõpuni. Seejärel marsiti piki löövi koraalilaulu saatel kirikust välja. Kirikurahvas austas akadeemilisi üliõpilasorganisatsioone seisakuga.
Kiriku tähtpäev jätkus austamiskoosoleku, aktuse, ühislõunasöögi ja kontserdiga.
Pühitsetud lipp viidi Tallinna ja asetati toomkiriku altariruumi.
Ants Tooming,
Tartu praostkonna praost

Teemad:

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)