Kui sul on anda, siis anna

.

Aleksei Aljoškin Tallinnas hõimurahvaste kokkutulekul.

Aleksei Aljoškin on suurepärane kõnemees. Alljärgnevaks intervjuuks piisas ainsast küsimusest: mida ütleksid ajalehe Eesti Kirik lugejaile?

Soovin anda eestlastele edasi südamlikud tervitused mordvalastelt. Tsaariaegsetes entsüklopeediates öeldakse meie kohta volgasoomlased. Me armastame eestlasi, teame, et meil on ühised juured ja küllalt sarnane keel. Armastust sugulasrahvaste vastu pole Mordvas miski sundinud hääbuma.

Mordvas elab 36% mordvalasi, 10% on venestunud mordvalasi, ülejäänud on venelased. Nagu Eestis on mitu keelemurret, räägivad mordvalasedki kahte keelt: ersa ja mokša keelt. Ühe rahva kaks keelt tekitab probleeme, näiteks Uus Testament on olemas ainult ersa keeles, sedagi alles 2006. aastast. Piibli osi on mõlemasse keelde tõlgitud alates 1990ndaist.

Oleme kurb näide sellest, mis juhtub rahvaga, kes elab Jumalata, ilma emakeelse Piibli ja palveeluta. Oleme kaotamas oma rahvuslikku identiteeti. Ükski teine rahvas Venemaal ei venestu nii kiiresti kui mordvalased. Neliteist aastat tagasi oli meid ligi 1 400 000. Kahe aasta taguse loenduse järgi on mordvalasi järele jäänud 970 000. Umbes 400 000 on selle aja jooksul kuhugi kadunud, ei tunnista end enam mordvalaseks.

Jumal on andnud meile meie maa ja emakeele. On Tema tahe, et neid armastaksime. Kui inimene õpib armastama oma kodumaad, annab Jumal selle kaudu võimaluse õppida armastama ka Jumala riiki. Inimestel, kes ei armasta ühtegi kindlat maad, kes lähevad ükskõik kuhu hea elatustaseme järele, pole tulevikku.

Mordvalaste olukord ei pea selliseks jääma. Miks on Jumal loonud sugulasrahvad? Toon näite: ühel isal on mitu poega. Üks neist sattus vangi, üks tapeti, üks jäi invaliidiks. Aga üks poeg on rikas, tal on hea maa koos kirikuga. Mis on isa soov? Et rikas annaks oma rikkusest neile, kes on veel vangis, kellel pole oma keelt, kes ei saa vabalt palvetada.

Arvan, et meil, sugulasrahvastel, tuleb paluda Jumalat ja üksteist aidata. Selle kaudu saab Jumal meid tervendada. Meil on üks Isa, kes soovib, et õpiksime üksteist armastama. Kui inimene oskab Kristuses armastada, saab ta õnnistatud; enesele elades kaotab ta kõik. Mitte ainult vaesed ei vaja rikka abi, vaid ka rikkad vajavad vaeseid, et nad oma heaolu keskel vaimselt ei sureks.

Elu mõte pole rikkuses, vaid elus eneses, mille annab Jumal. Olen 17 teenimisaasta jooksul küllalt näinud, et inimesed, kelle elu vallutab ainult materiaalne maailm, lõpetavad halvasti, hästi ei lähe ka nende järeltulijatel. Seevastu vaimselt rikkad inimesed, ükskõik kas aineliselt heal järjel või mitte, on Jumala poolt õnnistatud. Vaesemaid aidates on nad andnud Jumalale Tema osa. Haigusi ja kannatusi taluvad nad rahu ja rõõmuga, tugevaina Kristuses. Selline usk rõõmustab ja toetab teisi.

Oluline on, et Jumal päästaks meie sugulasrahvaste seast palju inimesi. Kui inimene ei leia päästet Jeesuses, on raske öelda midagi head tema tuleviku kohta. Piibel ei anna muud võimalust, kui et Jeesus on tee, tõde ja elu.

Usun, et Jumal tahab anda soome-ugri rahvastele oma õnnistuse. Vaevalt on Tal plaan taastada Mordva paganliku maana. Surnud rahva võib ellu äratada ainult evangeelium, rahval üksi pole lootust.

Ingeri pastor Arvo Survo kirjutas laulu «Tõuse, oh kadunud Ingerimaa, kiriku varemetest». Jesaja raamatus on lugu luude elustumisest Jumala sõna läbi.

Eestlasest vennale andis Jumal võimaluse vabadusse pääseda. Vangis istunu teab, mida vangla tähendab. Sellised inimesed on ka aktiivsemad misjonitöölised sugulasrahvaste seas. Tunnen kahte pühendunud eestlannat, kes on töötanud Mordvas: Anu Väliaho ja Liliann Keskinen, ja olen nende eest Jumalale väga tänulik.

Hõimurahvaste kokkutulek Tallinnas on tark tegu, Jumal õnnistab selle kaudu ka Eestit. Varem on selliseid üritusi korraldanud soomlased, aga nüüd on liikvele läinud ka eestlased, et meie, mordvalased, marid, komid jt, saaksime koos palvetada, et me ei hävineks rahvastena, vaid et Jumal annaks meile armu.

Nägin dokumentaalfilmi rikaste saksa perede ülekäte läinud lastest, kes toodi Siberisse sealautu puhastama. Mõnigi neist hakkas seal elule teisiti vaatama. See projekt polnud vaimuliku sisuga, aga tõendab, et teistsuguses olukorras uue pilguga nägema õppimine tuleb inimesele kasuks. Inimene õpib läbi raskuste, et elu on midagi muud kui mammona.

Paljud probleemid tekivad sellest, et inimesed ei oska üksteisele vaimselt toeks olla, teise elu mõista. Oleme saanud tohutult palju abi sugulasrahvalt soomlastelt. Samas on paljud vaimulikult tugevad soome misjonärid arenenud just meie vaestes oludes, meiega tööd tehes. Nad on ise öelnud, et on meie elust palju õppinud, nende usk on siin tugevnenud. Seepärast soovin, et ka paljud noored eestlased läheksid aktiivselt jumalasõna kuulutama, toetaksid misjonitööd või läkitaksid misjonäre sugulasrahvaste juurde.

Nõukogude ajal aitasid eestlased mordvalasi teadusalal: näiteks Paul Ariste, Lennart Meri. Arvan, et vaimulik koostöö eestlastega oleks eriti viljakas ja õnnistatud. Kui õnnistad kehva, kes räägib halvasti oma emakeelt, sest koolid olid suletud, siis Jumal õnnistab ka sind.

Meie kogudus on 12 aastat vana, teine, Saranski luterlik kogudus sai 15aastaseks. Velmema (eesti keeles ‘ülestõusmine’) koguduse kirik valmis alles paar aastat tagasi. Meil näis olevat kiriku ehitamiseks palju jõuvarusid, üle 2000 inimese tuli alguses teenistusele, aga aastaid takerdus ehitus.

Paljud kaotasid selle ajaga lootuse, paljud leidsid aga võitluse kaudu uue elu, tulid koguduse juurde, mis elas üksnes Kristuse armust. Jumal on meid kaua kasvatanud, andnud küpsemiseks aega. Kannatused on meid vaimulikult ette valmistanud suureks tööks. Usun, et meil tuleb äratus.

Elujõuline kirik peab kuulutama tõde endast väljapoole, elama koos rahvaga. Ta ei saa olla poliitikute hääletoru ega omada võimuambitsioone. Kuidas mõista vaimulikku, kes jutlustab vaese aitamisest, aga ise on teenistusele sõitnud luksusautoga, turvamehed ees ja taga? Kristus ei sõitnud mitte kalli hobuse, vaid eesli seljas ja elas lihtsalt, peatus tavaliste inimeste kodudes.

Olen rõõmus, et meie koguduses on apostleina käituvaid inimesi, kes suudavad elada kadeduseta, ahnuseta, üksteist armastuses teenides ja teistele eeskujuks olles. Kui õpime Jumalat ja ligimest armastama, jagama nendega oma elu, kaitsma neid maailma ülekohtu eest, alles siis saab kirik õnnistatud ja kogudustel on loota kasvu, sest armastav õhkkond toob inimesed kirikusse, annab lootust, päästab patust ja surmast.

Aleksei Aljoškini soomekeelse jutu vahendas