Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kui kirikus tähistati piiskop Rahamäe 50. sünnipäeva

01.06.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi (1886–1941).

1936. aasta juunikuu algas piduliku sündmusega meie kirikuelus. 2. juunil sai 50aastaseks piiskop Hugo Bernhard Rahamägi.

«Tema teene on see, et kirik pole enam lõhestatud koguduste liit, vaid et Eestis on olemas üks terviklik Eesti Evang. Luteri Usu Kirik,» märkis assessor Arnold Tammik.
Juubilar oli sündinud 2. juunil 1886 Kurtna koolimajas Harjumaal. Isa Mart oli tubli usuelu edendaja, seltskonnategelane ja muusikamees. Ülikoolis, kus Rahamägi õppis aastatel 1906–1913, tundis ta lisaks usuteadusele huvi majanduse, kunsti, eesti keele, õigus- ja loodusteaduse vastu. Iseseisvat tööd kirikuõpetajana alustas ta Kaarmas Saaremaal, kus töötas aastatel 1914–1919, pärast mida kutsuti ülikooli õppejõuks. 1924–1925 oli ta haridusminister.
Hällipäeva eelõhtul külastas juubilari toomkiriku segakoor Johannes Hiobi juhatusel. Veidi hiljem ilmus kohale Tallinna koguduste noorte ühendkoor Alfred Karindi juhatusel.
Sünnipäeval kogunesid piiskopi korterisse õnnitlema vaimulikud, sõbrad ja sugulased. Alustati lauluga «Issand, Sinu juurde jääda». Päevakangelasele anti üle koguteos «Hugo Bernhard Rahamägi – Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Piiskop», Eesti Punase Risti teenetemärk ja väärtuslikud kingitused. Enne lauda istumist lauldi veel «Oh võtkem Jumalat».
Õhtul leidis valitsuse liikmete, seltskonna- ja kirikutegelaste osavõtul aset jumalateenistus loorberite ja lilledega kaunistatud toomkirikus. Laulis Tallinna koguduste ühendkoor Johannes Hiobi juhatusel. Piiskopi saabumisel kõlas tervituslaul «Nüüd Isa nimel tervitame sind, ülemkarjane, kõik südamest», mille järel ühendkoor esitas Türnpu «Sanctuse».
Meeliülendavalt kõlas Tobia­se «Eks teie tea». Pidupäevajutluse pidas praost Jürgenson. Jumalateenistus lõppes Enn Võrgu lauluga «Suur Jumal meie varjupaik». Päev lõppes koosviibimisega Noorte Meeste Kristliku Ühingu ruumes.

Köstrite konverents
3. juunil algas Tallinna Kaar­li leerisaalis kolmepäevane köstrite konverents. Selle avas piiskop lauluga «Jumal, Sind me kiidame». Oma avakõnes rõhutas piiskop köstrite osa koguduseelus. Nendel peavad olema käes kandled ja suus Issanda laulud, sest vaimulik muusika viib meid Jumala ette.
Johannes Hiob vaatles meie kirikulaulude olukorda. Need koosnesid peaasjalikult ladina koraalidest, Böömi vendade lauludest ja mõnest prantsuse rahvaviisist moodustunud vaimulikust laulust. Sisse olid tungimas Ameerika sentimentaalse maiguga vaimulikud laulud, mis rahvale küll meeldisid, kuid jäid usulistest tunnetest kaugele. Hiob kutsus üles hoidma meie kirikumuusikat tõsisel luterlikul alusel ning vältima lahkusuliste kaudu levivaid sentimentaalseid ja romantilisi viise.
Karl Tuvike rääkis köstrite oskusest laulu- ja pasunakoori õpetamises ning juhatamises. Köstril peab olema koolitatud hääl ja ta peab oskama hääleseadet teha, samuti mängima peale oreli ka viiulit ja teisi pille.
Heinrich Anniko peatus köstrite majanduslikul olukorral, märkides palkade suurt tagasiminekut. Köstril peaks olema algkooli juhataja palk, mitte neile makstav 45–48, vahel ka 10–30 kr kuus. Ei ole loomulik võtta ametisse väikesepalgalisi «asjaajajaid-organiste». Veel 11. juuni Eesti Kirikust leiame kuulutuse, kus Urvaste kogudus otsib muusikalise haridusega «organisti-asjaajajat», palk kokkuleppel.
Köstrite II konverents lõppes jumalateenistusega toomkirikus, kus esines köstrite-organistide meeskoor Johannes Hiobi juhatusel. Konsistooriumi otsusega said köstri-organisti kutsetunnistuse Johannes Hiob, Johan Karell, Hugo Lepnurm, Nikolai Metsapa, Osvald Mälk, Herbert Peterson, Herman Rull, Hans Wiermann ja Udu Topman.

Visitatsioon ja sinod
6. juunil oli piiskop Rahamägi Otepääl. Saabunud visitaatoreid võeti vastu puhkpilliorkestriga. Kalmistu, koguduse hooned, arhiiv ja raamatupidamine leiti korras olevat. Oma kõnes jumalateenistusel võrdles piiskop Otepääd linnaga mäe peal, mille valgus paistab kaugele. Visitatsioon lõppes noorte jumalateenistusega.
Otepäält sõitis piiskop edasi Laiusele, Tormasse ja Maarja-Magdaleenasse, peatudes ka Avinurmes, Lohusuus, Mustvees. Kõikjal vaadati üle kirikud ja muud hooned ning surnuaiad. Laiusel oli piiskopi külaskäigu ajal lastepäev, kus kõrge vaimulik võeti vastu koraaliga ning piiskop pidas lastele kauni kõne. Jumalateenistusel esinesid mees- ja lastekoor ning orkester.
Tallinna praostkonna sinod oli koos 5. juunil. Otsustati kaasa aidata Pauluse kiriku ehitamisele Tallinna ja pidada vajalikuks kogudusepäevade pidamist. Järgmiseks aastaks võeti plaani praostkonna laulupäev ja noortepäev.
Samad probleemid olid arutlusel ka 9. juunil Järvamaa praostkonna sinodil, millest võttis osa 29 õpetajat, köstrit ja koguduste esindajat. Sinodi avas laulu ja palvega praost Pärli. Elav mõttevahetus tekkis praostkonna vaimuliku laulupäeva üle, mis otsustati pidada 1937. a suvel Amblas.

Laulud lahti
Nõmme Meestelaulu Seltsile anti 6. juunil üle koori lipp, mis võeti vastu lauluga «Issand, mu Jumal». Lipu pühitses Rahu kiriku õpetaja A. Eilart.
Endiselt elati kaasa karskusliikumisele. Üleriigilisel karskuskongressil 13. ja 14. juunil kõnelesid ka õpetajad A. Pähn ja H. Haamer, kelle teemaks oli «Alkoholiküsimus kristlik-kõlblise mõtlemisviisi seisukohast». Toomkirikus toimunud karskus-jumalateenistusel kõnelesid piiskop Rahamägi ja õpetaja Steinberg ning laulis Tartu seltsi Karskuse Sõber segakoor.
Teisel suvistepühal, 1. juunil aset leidnud Räpina II laulupäev algas kontsertjumalateenistusega kirikus. Jutlustas M. Ots, muusikalise osa täitsid Räpina Haridusseltsi segakoor, organist Hermann Känd ja viiuldaja Juhan Kotkas.
Tallinna Kaarli kogudusel oli kauniks kombeks korraldada oma vanadekodu aias Magdaleena tn 6 vabaõhu-jumalateenistusi. 14. juuni teenistust kaunistas puhkpilliorkester ning kaetud oli kohvi- ja teelaud. Jumalasõna esindasid õpetajad Koppel ja Koolmeister.
Kuusalus kujunes 14. juuni meeldivaks päevaks kirikumuusika sõpradele. Külas oli Tallinna Kaarli kiriku koor. Esitati peamiselt eesti heliloojate loomingut. Tallinna Jaani noored olid sel päeval oma kooriga Kosel, kus peeti noorte jumalateenistus. Jutlustas praost H. Kubu, koori juhatas Udu Topman. Jumalateenistusel osalesid ka kohalikud pühapäevakoolid, keda sel päeval õpetas külalisena prl Volmer Jaani kirikust. Koselt jätkus reis Kose-Uuemõisa lastekodusse.
Püha kirikus oli 14. juunil skautlik jumalateenistus. Jutlustas skaudimaleva õpetaja Reinard. Esinesid kohalik kirikukoor ning solist H. Jänes Tallinnast.

Tähtpäevi
6. juunil meenutati hea sõnaga emeriitpraost A. Mohrfeldti, kellel möödus 50 aastat ordineerimisest. Nüüdki, veetes vanaduspäevi ilusal Valgejõel, esines ta sütitavate kõnedega aktustel ja koosviibimistel.
Vastseliinas tähistati 21. juunil õpetaja Eduard Ernitsa 50. sünnipäeva. Juubilar oli sündinud (7.) 19. juunil 1886 Tartumaal Rannus. Õppis Jõhvis pedagoogikat, misjärel töötas alates 1905. aastast 20 aastat üldainete ja usuõpetajana. Usuõpetust õppis 1923–1927 Tartu ülikoolis. Prooviaasta tegi Tartu Pauluses õpetaja A. Habichti juures. 1929. aastast teenis Vastseliinas, kus kogudus kinkis talle kuldristi.
Suure-Jaanis seati aga sel ajal piiskopi osavõtul ametisse õpetaja A. Jürgenson, kes pidas ka jutluse. 22. juunil tutvus piiskop Rahamägi Karksi koguduse olukorraga, pidas võidupüha jumalateenistuse ja pühitses vabadussõjas langenute mälestussamba. Tagasisõidul Hallistes sattus ta laulatusele, läks orelikoorile ja saatis laule.
Võidupüha tähistamine oli nagu ikka suurejooneline paraadide, pidude, võidutule süütamiste poolest. Helisesid kirikukellad, kirikutornides mängisid orkestrid, peeti jumalateenistusi, kusjuures seda tehti sageli vabas õhus. Tartus kasutati selleks Tähtvere parki, kus tuhandetele kuulajatele kõnelesid pastorid A. Vooremaa ja H. Haamer ning preester Vaher. Rakveres oli selleks paigaks Vallimägi. Enamasti osales ka puhkpilliorkester.
28. juunil oli soome-ugri kultuurikongressi puhul toomkirikus Soome ja Eesti pastorite osavõtul jumalateenistus. Gustav Ernesaks oli tulnud koos oma Tallinna Meestelaulu Seltsiga jumalateenistust kaunistama. Kongress lõppes VI ülemaalise meeslaulupäevaga. Amblas oli sel päeval noortepüha. Sel puhul oli kirikus jumalateenistus, millest võtsid osa kõik ümbruskonna pühapäevakoolid.
Põlva kirikutegelased tegid aga 27.–28. juunil õppereisi Võnnu, Alatskivi, Kodavere, Torma, Laiuse, Palamuse, Kursi, Põltsamaa, Pilistvere, Suure-Jaani, Viljandi, Rannu, Nõo ja Kambja kogudusse. Tutvuti koguduste töö, hoonete ja surnuaedadega. Õpiti palju ja loodi isiklikke sõprussidemeid.
Mati Märtin

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)