Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kui Eesti Kirik ilmus Viljandis

02.03.2010 | | Rubriik: Arvamus, Tähtpäev

 Helgi Kaldma, ajakirjanik, aastast 1973 Sakala leival:
Ühel 1990. aasta veebruaripäeval astus minu kabinetti Sakala toimetuses, kus ma töötasin osakonnajuhatajana, Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhamets ja teatas, et on vaja teha uut lehte. Nii sai minust oma põhitöö kõrvalt kuni 1991. aasta jaanuarini Eesti Kiriku tegija selle sõna otseses tähenduses.
Leht ilmus toona kaks korda kuus ja trükiti Viljandi trükikojas. Mina sain enda kätte käsikirjad, tegin tekstidele keelelise korrektuuri, seejärel maketi. Tekstid laoti trükikojas tinasse, siis tulid poognad, mille uuesti üle vaatasin, enne kui leht trükki läks. Kokku oli lepitud, milline materjal kuhu paigutub.
Mäletan, et Edasi korrektorid, kes olid ka lehetöösse kaasatud, pahandasid minuga, aga mina tegin korrektuuri nii, nagu seda Sakalas tehti. Kui oli vale lahku kirjutatud sõna, siis parandasin ära, või kui sõna «teostama», mis mulle ei meeldinud, asendasin teise sõnaga. Näiteks peapiiskopi tekstid ei saanud ju halva keelega lehte minna. Ikka tuli neid kohendada. Mul on siiani Kuno Pajula käekiri silme ees, selline väike kaldu kiri.
Minule oli see aeg hea õppetund ja kosutav töö. Õppisin tundma ka kirikuisasid ja nende pahelisematki poolt.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)