Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kui armsad on Sinu hooned

28.09.2011 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Kirikuelu

Kiriku aastapäeval teenisid Raplas kaasa ka pühapäevakoolilapsed. Koguduse õpetaja Mihkel Kukk uurib neilt pühakoja vanuse ja selle ehitusmaterjali kohta. Rita Puidet
Kui pühapäeval kõneldi meie kirikutes tänulikkusest, siis Raplas oli selleks eriline põhjus – tähistati praeguse kiriku 110. aastapäeva.

Üle seitsmesaja liikmesannetajaga Rapla kogudus on Lääne-Harju praostkonnas suurim. pühapäeval koguneti väljendama tänulikku meelt oma kauni pühakoja ja selle ehitajate üle. Ühtlasi oli see märgiks, et ollakse ise Jumala templiks.
Kui vallavanem Alar Mutli pärast jumalateenistust tervituskõnes ütles, et kiriku ehitajad olid üle saja aasta tagasi ettenägelikud nii suurt hoonet ehitades, siis koguduse juhatuse esimees Raivo Erm kinnitas Eesti Kirikule, et nüüd tuleb siiski vaeva näha, et koda tühjaks ei jääks.
Piiri pole
Tänulikkusel ja armastusel pole piiri ning inimese hing igatseb ikka Jumala armu hoolde, võiks selle pühapäeva Rap­la kirikus lühidalt kokku võtta. Seda kinnitasid koguduse rõõmupeol segakoori lauldud laulud dirigent Kaia Väljamäe, pasunakoori hüüded Aigar Kostabi ja orelihelid organist Kristi Hinsbergi käe all.
Südamlikult ja Jumala väe edasikestmisele lootust lisades kõlas laul Jumala templi ehitamisest pühapäevakoolilaste esituses. Kogudust peatselt 20 aastat teeniv õpetaja Mihkel Kukk küsis jumalateenistusel lastelt, kas meie kirik on vana ja millest meie kirik ehitatud on. Ja vastuseks kostus õpitud tarkus: ka meie oleme ehituskiviks Jumala käes.
Üle pika aja kogunevad jumalateenistuse ajaks kogudusemajja spetsiaalselt sisustatud tuppa lapsed, keda juhendavad Karmen ja Henri Kauk­ver, Lemmi Karmo, Mari Pervik ja lauluõpetajana Eo Tori. Kuidas lapsed on harjunud jumalateenistusel osalema ja sellest osa saama, said tunnistada kõik kirikulised.   
Kogunenud Issanda karjale jutlustas peapiiskop Andres Põder, kes rääkis rahulolematusest ja tänulikkusest. Mõlemad hoiakud ilmnevad juba varases lapsepõlves ja neid tuleb pidevalt teadvustada igapäevaelus. «Tänulik inimene on rikas inimene, tänulikkus teeb meid õnnelikuks,» kinnitas kirikupea. Pidulikul jumalateenistusel teenisid koos peapiiskopiga koguduse õpetaja Mihkel Kukk ja diakonõpetaja reservis Kalju Kukk.
Et tänulikkus kestaks ega jääks tühjadeks sõnadeks, anti sel jumalateenistusel neljale tublile vabatahtlikku tööd tegevale koguduseliikmele üle konsistooriumi tänukiri. Õpetajalt ja peapiiskopilt käepigistust vastu võtma kutsuti Linda Paas, Milvi Tammik, Eo Tori ja Helgi Tursk.
Mälust kustutatud
110 aastat tagasi 30. septembril oli Raplas ühtaegu kaks olulist sündmust: pühitseti õpetaja Carl Malmi algatusel ehitatud uus kahe torniga võimas kirik, aga samuti võeti kogudusse vastu uus õpetaja Hermann Girgensohn, kellest oli pidupäeval kõnelema kutsutud kultuuriloolane dotsent Liivi Aar­ma.
Üle 10 000 liikmega üks suuremaid maakogudusi vajas 19. sajandi lõpuks hädasti uut kirikut ja nii seda Malmi eestvõttel 1899. aasta varakevadel püstitama hakati, esmalt küll vana kiriku lammutamisega. Paraku Malm suri, nägemata kiriku valmimist. See au jäi Reigist tulnud Girgensohnile.
Ent uue pastori teenistusaeg jäi lühikeseks ja rahvas pidas õigemaks ta oma mälustki kustutada, põhjuseid selgitaski kuulajaile dots Aarma. Nimelt tekitas pastoris meelepaha 1905. aasta talupojaliikumine, see tulla kuradist, arvanud pastor.
Kirikukroonika, kus pastor Girgensohn kirjeldab pastoraadis aset leidnud sündmusi, oli alles veel 1957. aastal, kui toonane õpetaja Evald Saag selle teadaolevalt kirjanik Aadu Hindile laenas. Nii teadis õpetaja Mihkel Kukk.
Girgensohn ise andnud välja tsaarivalitsusele vastu hakanud koguduseliikmeid, kellest kolm ka maha lastud. «Tänutäheks» tulistanud kaks meest 1906. aastal hingekarjast ja viimane kolinud ära Venemaale. Tulistajate nimesid ei õnnestunud kindlaks teha, Girgensohn aga läinud pärast revolutsiooni Saksamaale, kus ta 1922. aastal 55 aasta vanuses suri.
Kuigi rahvas pidas paremaks Girgensohni isiku oma mälust kustutada, on Raplas täna küllalt neid inimesi, kes uhkusega ütlevad, et nende vanemad või vanavanemad on siinset kirikut ehitanud.
Ühine palveosadus, piiblitunnid, laulukoori harjutused ja nüüd ka pühapäevakool ning loomulikult jumalateenistused kinnitavad Püha Vaimu jätkuvat tööd.
Rita Puidet

Rapla Maarja-Magdaleena kirik
Ehitustööde ettevalmistused algasid 1896. aastal Carl Eduard Malmi eestvedamisel.
15. märtsil 1899 algas vana kiriku lammutamine.
Nurgakivi pandi jaanipäeval 1899.
Kirik pühitseti 30. septembril 1901.
Arhitekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi valminud kirik läks maksma 50 000 rubla.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)