Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kui aprill oli pühadekuu

27.04.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Elmar Pähn (1908–1991) alustas vaimulikku teenimist Urvaste koguduses 80 aastat tagasi. Pärast II maailmasõda teenis ta kogudusi Ameerikas. Arhiiv

1936. aastal langesid vaikne nädal ja ülestõusmispühad aprillikuusse.

Kuna kolmel järjestikusel päeval (suur reede, vaikne laupäev ja 1. püha) olid lõbustusasutused, ka teatrid ja kinod, suletud, olid just need päevad eriti vaimuliku muusika rohked.

Palmipuudepühast ülestõusmispühadeni
Palmipuudepühal, 5. aprillil oli Tallinna Nigulistes suur vene ühendatud kirikukooride kontsert. Juhatas Kaasani kiriku koori juht N. J. Laskejev. Rohkesti oli soliste. Oreli olid enda hoolde võtnud Tiiu Targamaa ja von zur Mühlen.
Esitati kannatusaja ja vaikse nädala parimat muusikat Bachi, Beethoveni, Händeli, Arhangelski, Bortnjanski, Tšaikovski jt sulest.
Kontsert valmistas aga mõneti pettumuse. Kõigepealt seisis «ühendkoor» koos vaid 25–35 lauljast. Puudulik oli häälekool, mistõttu jättis soovida häälte kokkusulavus.
Nõudlik Johannes Hiob leidis, et isegi ükski meie maakoor ei julgeks selliselt esineda tavaliselgi jumalateenistusel. Ka ei sobinud luteri kirikusse vene kirikulaulud, mis pealegi olid kõik andante ja moderato tempos, väsitades kuulajat.
Vaba Maa arvustaja oli heatahtlikum. Kiita said bassid ja koori piano. Rahvast oli kontserdil rohkesti.
Tartus oli palmipuudepühal suurimaks ettevõtmiseks Händeli «Messia» ettekanne ülikooli kirikus. Kandev roll oli siin 60-liikmelisel Tartu Helikunsti Seltsi segakooril, kes täitis oma ülesande kindlalt. Orkestrist olid esindatud ainult keelpillid, kuna puhkpillide osa täitis organist Leonhard Virkhaus.
II ülestõusmispühal korraldas saksa kirikus kontsertjumalateenistuse Kristlik Osadus. Seegi kord oli kandev osa metodisti kooril. Vaimuliku kõnega astus üles Harri Haamer. Kontserdiga koguti raha Taevaskojas ehitatava laste puhkekodu heaks.
Tallinna Jaani kirikus oli suurel reedel vaikne muusikaõhtu oreli- ja tšellomuusika ning soololauludega. Tähelepanu äratas ka õpetaja Kubo pühade jumalateenistus kurttummadele.
Nõmme Rahu kirikus esines suurel reedel lisaks koguduse segakoorile veel ka endiste leeriõpilaste koor. Kopli kirikus ja Peeteli koguduse palvelas oli ülestõusmispühal rakkes koguni pasunakoor.
Kõige esinduslikum oli muidugi toomkirik. Suurel reedel oli siin kontsertjumalateenistus, kus sõnalise osa eest hoolitsesid piiskop Rahamägi ja õpetaja K. Steinberg. Muusika eest olid väljas toomkiriku segakoor ja poistekoor Johannes Hiobi juhatusel ning solistid Agnes Amjärv ja Hugo Lepnurm.
Kavas olid uued eesti heliloojate laulud kannatamisajast, enamik esiettekandel. Nende hulgas äratasid erilist tähelepanu Rudolf Tobiase üks viimaseid enne surma 1918. aastal kirjutatud suure reede motett «Jeruusalemma tütred», mis oli veel ette kandmata, ja Johannes Hiobi ulatuslik kannatusaja kantaat «Lunastav Issand» õpetaja V. Koppeli sõnadele sega- ja poistekoorile, metsosopranile ja orelile.
Konservatooriumi orelikunstniku ja koorijuhina lõpetanud Ludmilla Väinmaa oli suutnud toomkiriku õhtukoguduse Emmause juurde luua elujõulise 50-liikmelise, enamasti noortest koosneva segakoori, kes korduvalt oli esinenud jumalateenistustel. Nüüdki osaleti ülestõusmispühade jumalateenistusel.
Vanemuise Muusika Osakond korraldas I ülestõusmispühal kontsertjumalateenistuse ülikooli kirikus. Esines osakonna segakoor Richard Ritsingu juhatusel ning solist pr O. Tiido, keda orelil saatis pr Helene Lambert. Jumalasõna jagasid prof Johan Kõpp ja dr Jaak Taul.
Raadio vahendusel sai samuti ülestõusmispühadele kaasa elada. Nii kanti suurel reedel jumalateenistused üle Tallinna Jaani, Tartu Peetri, toomkiriku ja õigeusu Issanda Muutmise kirikust. I pühal sai kodudes kuulata jumalateenistusi Tallinna Püha Vaimu ja Tartu ülikooli kirikust.
Ja muide – 5. aprillil võisid Kaarli Magdaleena tänava vanadekodu asukad esimest korda kuulda raadiost jumalateenistusi. Raadioaparaadi kinkis üks koguduse liige.

Vaimulikust muusikast, laste- ja noortetööst
16. aprillil tulid Harju-Jaani kiriklasse kokku Ida-Harju praostkonna õpetajad ja koguduste esindajad. Päevakorras oli vaimulik kirjandus ja selle levitamine, vaimulik muusika ja teised päevaküsimused. Kirikumuusikast praostkonnas kõneles köster H. Mürk ja praostkonna vaimuliku laulupäeva korraldamisest köster A. Rässa.
Otsustati püüda ühtlustada praostkonna kirikumuusikat ja soodustada majanduslikult kirikukooride tööd. Laulupäev otsustati pidada 1937. aastal.
17.–19. aprillil leidis Tallinnas konservatooriumi saalis aset laste jumalateenistuste ja pühapäevakoolide tegelaste kokkutulek. Külalisena osales sellel praost Laasonen Soomest. Räägiti lastetöö ülesannetest, pühapäevakoolide olukorrast Eestis, abiliste ettevalmistamisest ning lapse usulisest psühholoogiast.
Õpetaja A. Sternfeldti kõne ja kiriklik lastetund kanti üle ka raadios. Rohket osavõttu leidis laste jumalateenistus Kaarli kirikus, kus musitseerisid Kaarli, Jaani ja Püha Vaimu kiriku lastekoorid. Praost Jürgensoni jutlus uskmatu Tooma teemal oli lastepärane ja liigutas kuulajaid.
3. aprillil pidasid ühise koosoleku kirikumuusika sekretariaat ja köstrite-organistide ühing. Otsustati korraldada 3.–5. juunini Tallinnas Kaarli kiriku leerisaalis köstrite ja organistide konverents. Kavatsus oli rääkida leeritamisest, noorsootööst, köstrite ja õpetajate koostööst ja muidugi muusikast.
Kaarli Noorte Koondis korraldas 26. aprillist 2. maini külalisõpetajate osavõtul evangeeliuminädala. Eesmärk oli viia noori evangeeliumi sügavamale tundmisele. Räägiti patust, meeleparandusest, lunastusest ja Jumala riigist. Sel puhul oli Kaarli kirikus igal õhtul jumalateenistus, mida kaunistasid solistid.
Kristlike Noorte Naiste Ühingute Liidu 80 esindajat tulid 14.–16. aprillini kokku Pärnusse pidama oma 3. kongressi. Avajumalateenistuse Eliisabeti kirikus pidas praost Grünberg. Kongressil räägiti muu hulgas ka teemal «Riik, kirik ja noored».
19. aprill oli meie kirikutes pühendatud Sisemisjoni Seltsi 16. aastapäevale. Päeva keskse sündmusena tõusis esile perekonnaõhtu Gustav Adolfi gümnaasiumis. Kõnelesid õpetajad Schulz Pöidest, Muru Kursist ja seltsi peasekretär õpetaja Soosaar. Muusikaga ilustasid perekonnaõhtut sopran Olga Pressnikoff, viiulikunstnik Eduard Poolakene ja Püha Vaimu kiriku segakoor Dieckwardti (Diekwart) juhatusel.
Suure-Jaani kihelkonnas oli moodi läinud jumalateenistuste pidamine rahvamajades ja teistes rahva kokkutulemise kohtades. Nendel Suure-Jaani pastori Jürgensoni juhtimisel peetud jumalateenistustel käis rohkesti rahvast.

Mitmesugust
26. aprillil tähistas Narva Peetri kiriku õpetaja Georg Kiviste oma 70. sünnipäeva. Juubilar oli sündinud 26. aprillil 1866 Tapal. Õppis esialgu Tartu kaubandusgümnaasiumis, läks aga siis õppima usuteadust ülikooli, mille lõpetas 1896. aastal.
Oli olnud vikaarõpetaja Ingeris, 1905–1910 Harju-Jaani õpetaja ja sealt alates Narva Peetris. Andis Narva koolides usuõpetust. Juubilar oli tuntud kui agar seltskonnategelane ja vaimulike luuletuste looja.
Amblas tähistati pühade eel seal juba 20 aastat tegutsenud köstri Tõnu Võrgu 65. sünnipäeva, keda kirikukoor üllatas varahommikuse äratuslauluga.
Helmuth Thomson valiti 19. aprillil Hageri õpetajaks. Uus õpetaja oli sündinud 24. jaanuaril 1905 sealsamas Hageri kiriklas praost Thomsoni pojana. Ülikooli usuteaduskonna oli ta lõpetanud 1930. aastal. Oli teeninud Lääne-Harju vikaarõpetajana ja Hageri koguduse abiõpetajana.
26. aprillil valiti Urvaste õpetajaks Elmar Pähn, kelle isa oli sealsamas taluperemees. Elmar Pähn oli sündinud 18. novembril 1908. Usuteaduskonna lõpetas 1934. Seni oli ta teeninud õpetaja kohusetäitjana Tõstamaa kogudust.
Jüri kogudus otsustas korraldada kiriku puiestikus 5. juulil oma 2. vaimuliku laulupäeva. Juba olid lubanud sellest osa võtta Kuusalu ja Kose kirikukoorid. Esimene vaimulik laulupäev oli siin olnud 1932. aastal. Kambja koguduse nõukogu otsustas aga ühel häälel veel sel aastal hakata ehitama kirikule uut torni.
Ülestõusmispühad, mis ka Venemaa veel allesjäänud kirikud rahvaga täitis, tekitas nördimust sealses jumalasalgajate kesknõukogus.
Otsustati kokku kutsuda jumalavastaste ja vabamõtlejate maailmakonverents. Selleks tehti raadios 19 keeles agaralt selgitustööd. Kaasa haarati kommunistlik noorsooühing, kes pidi vene noorsugu ja maarahvast «valgustama».
Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)