Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Kristuse valge aupäev tulekul

26.11.2003 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9
1. advendipühapäev, kirikuaasta algus. Altarikatted kirikus on muutunud valgeks. On puhas ja tühi ja algav ootusemeeleolu. Siis pannakse valgel laual põlema küünal. Nädal on olnud vahet, päristühjust, eikellegiaega. Nüüd jälle hakatakse koguma hinge ja vaimu uuele tõusule. Jälle tõotab tulla uus aastaring.
Vähetuntud Sakarja raamat, Vana Testamendi eelviimane, alustab kirjakohta 9:9 nõnda: «Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar!» Tütred, rõõmutsege!
12. novembri Eesti Kirikust võib lugeda: Kõpus seati õpetajaametisse Hedi Vilumaa, Järva-Jaanis Katrin-Helena Melder, naaberkoguduse õpetaja Pille Salveste, naaberkoguduse õpetaja Lea Heinaste jne.
Järjest enam naisi saab kirikuõpetajaametisse. Ka meie Rõuge koguduse õpetaja kohusetäitja on nooruke Kätlin Liimets. Sobivuse arutelul tõdeti, et võib-olla see hingehoiu ja kirikutöö sobibki rohkem naistele. Öeldakse, et kohusetunne käib seelikuga. Naised on selgelt kohusetundlikumad. Naises on ehk rohkem hellust, hoidvust ja sõbrameelt, mida hädasolija igatseb.
Häbi on hädaldada, et kuhu on jäänud mehed. Hiljuti muutus vakantseks suure ja põlise maakoguduse, Rõuge õpetaja koht. Tõsiseid kandidaate kõrgelt ja kaugelt ei tulnud. Imestasime kogu juhatusega: kogu aeg inimesed õpivad mitmes kõrgkoolis usuteadust. Kuhu need inimesed pärast lõpetamist jäävad? Täitsa siiras küsimus. Ka Võru praost ei osanud vastata. Teatas vaid, et tühjade koguduste nimekiri on pikk.
Oma lihtsameelsuses ei kujutanud ette, et asi on nii karmiks läinud. Palk väike ja ääreala ja kihelkonna kunagisele kõige prestiižikamale ametikohale te töötajat ei leia.
Meeste äravajumisest on tõsiselt kahju. Aga … ma tervitan tugeva käepigistusega kõiki Eestimaa naispastoreid algava kirikuaasta puhul! Pidage vastu, õpetage lapsi ja tõmmake kiriku ligi ka mehi. Peaasi, et kirikutööl oleks Inimene, alles seejärel vaatame, kas naine või mees.
Siioni tütrele tuleb uue lootuse väraval tema Kuningas, kes «istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss!» (Mt 21:5) Miks seisab siin «koormakandja looma varss»? Aga Kristus ise oli ka koormakandja. Tema kandis ära maailma vaeva ja viletsuse. Sageli on maailma suurem ike sattunud ebaõiglaselt naiste peale. Seepärast pöördub pühakirja autor alguses just Siioni ja Jeruusalemma tütarde poole, et nood rõõmustaksid.
Algusepühapäeva mõtted ongi seotud aukuninga tuleku ja valge aupäevaga. 24. Taaveti laul «Teie, väravad, tõstke oma pead, ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks, et aukuningas saaks sisse tulla!» (Ps 24:9)
Prohvet Jeremija kirjutab: «Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust!» (Jr 23:5)
Kristuse päeva koidust kirjutab Paulus roomlastele: «Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega!» (Rm 13:12)
Jälle on ees detsembripime, küünlad ja jõulud. «Sünnipäev on sünnipäev,» kostis kord Valdo Reimann, kui pärisin, miks need jõulud nii suureks puhutud on. Kõik on rõõmsad.
Soovin omalt poolt vaikseid hetki Eesti Kiriku lugejatele. Võib-olla loetakse lehte väikese lambi valgel kusagil kõrvalises kohas. Sellest tõuseb eriliselt soe tera minu sees. Väike hingepuudutus kusagil kaugel ja kõrval ongi kirikulehe Eesti Kirik suur mõte.
Rannar Susi

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)