Slava Ukraine
Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Kristuse taastulekut oodates

30.11.2022 | | Rubriik: Jutlus

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada. Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid. Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda – õndsad on need! Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda. Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!                                                                  Lk 12:35–40

Aastal 1953 esietendus Pariisis Samuel Becketti näidend „Godot’d oodates“. Loo keskpunktis on kaks kuju – Estragon ja Vladimir. Nad ootavad Godot’d, kes tooks nende ellu pöörde. Seejuures nad isegi ei tea, kes see Godot on. Kas ta tuleb homme? Tuleb ta üleüldse? Kaks korda ilmub tema saadik, kes ta tulekut järgmiseks päevaks ette ennustab. Aga Godot ei tule. Estragon ja Vladimir ootavad edasi. Kas see on Becketti jaoks tugev saavutus või rumalus, jääb lahtiseks. Vladimir on õnnelik, et ta ootab. Kuni ta ootab, püsib lootus. 

Kas ei kirjelda Beckett olukorda, milles on paljud inimesed? Nad soovivad, et nende elul oleks mõte. 

Ka meid, kristlasi, manitsetakse ootama. Kuid meie pole nii nagu Estragon ja Vladimir teadmatuses, kes see Godot on ja mida ta endaga toob. Jumal on ennast ilmutanud oma Pojas. Tähendamisi selgitas Jeesus ka seda, mida tähendab Jumala riigi tulek, Jumala riik, rõõm ja rahu Pühas Vaimus. 

Kui vaadata, mis praegu siin maailmas toimub, siis näeb igal nurgal, igas valdkonnas midagi, mis vajab korrigeerimist, mis vajab lahendust, sekkumist või kaitset. Viimasel ajal ärkan hommikul nõutult, kuulan uudiseid nõutult, loen ajalehte nõutult ja lähen ka sama nõutult magama. Kuhu see küll viib? Kas on minu ülesanne iga asja pärast muretseda? Mida saan mina, väike inimene, oma haleda südamega siin kurjas maailmas ära teha? See kõik kisendab lunastuse järele. 

Evangeeliumitekst viib meid tagasi hoopis teistsugusesse ühiskonda, isandate ja orjade maailma. Öövalve, vargad, kes öösiti mööda tänavaid luusivad. Ilmselt kartsid orjad seda hetke, kui nende isand koju tuli. Tundub, et isandale on väga tähtis, et ori oleks tähelepanelik ja valvas. 

„Teie niuded olgu vöötatud!“ Olge valmis tööks ja tegevuseks, pange ennast korralikult riidesse ja hoolitsege varustuse eest! Vägisi tekib võrdlus koroonaaegse dressipüksikandmisega. Lihtsalt lebotamine ei ole see, mida Issand meilt ootab. Aga vöötamine viitab ka paasale, Jumala teekonnale oma rahvaga. Sellele, kuidas juudid pärast vangistust Egiptusest põgenema pääsesid. 

„Niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu“, et võiks kasvõi südaööl teele asuda. Suured sündmused sünnivad ikka öö varjus. Ka Messia tulekut ootasid juudid just öösel. Võib-olla on see viide aga sellele, et pääste saabub öösel, saabub kõige pimedamal ajal ja kõige kohutavamates oludes. Kristlane on valvas ja ootab. 

Luukas räägib tihti ka sellest, et majaisand on reisil ja teenijaskond üksi kodus ning ootab isanda tagasitulekut. Kõik need tähendamissõnad räägivad sellest, et Jeesus peab ära minema. Kuid ta tuleb jälle tagasi. Seejuures on tähelepanu kahel asjal: orjadelt oodatakse, et nad arvestaksid iga hetk sellega, et Isand võib uksest sisse astuda. Teiseks on oluline, et orjad oleks omavahel heatahtlikud.

Kui palju lootust ja julgustust on nendes tekstides! Meid manitsetakse ootama, valvama, ette valmistama, oma elu mitte maha magama. Arvestama sellega, et tuleb veel järgmine vaatus. Praeguses olukorras, kus maailma vapustab sõda Ukrainas ja lähenev kliimakatastroof, on see väljavaade suisa lohutav. 

Niisiis, me peame olema valmis Inimese Poja taastulekuks. Aga nagu tekst manitseb, ei tohi selles kahelda ega rahutuks muutuda, pole vaja muretseda ega hirmu tunda. Kristus tuleb tagasi, et rajada oma riik, et sotsiaalne ja poliitiline kord jalule seada, et kõigile õiglane palk anda, et Jumala rahvas kogu looduga rahus ja üksmeeles lunastada. See on Jumala viimane tulemine. 

Valmisolek tähendab elada oma maist elu, kus meile avaneb kaks teed: üks on rikka mehe elu, kes elab vaid iseendale, teine on elu Jumala rahva osaduses, elu ka teiste jaoks, kus me kogume rikkust Jumalas. See, et me ei tea, millal ta tuleb, tähendab ka seda, et iga tund, mis meile on kingitud, on võimalus armastada ligimest ja Jumalat, iga hetk võib kosta tema kutse. Aamen. 

 

 

 

 

Merike Schümers-Paas,

EELK kirikuõpetaja Saksamaal

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)