Esileht » Uudis » Esileht »

Kristuse päralt olla

18.03.2004 | | Rubriik: Esileht

Tallinna Piiskoplik Toomkirik oli neljapäeva keskpäeval valla, et vastu võtta kirikutäis rahvast, kes tuli osa saama peapiiskop emeeritus Kuno Pajula 80. sünnipäeva tänujumalateenistusest.
Peapiiskop Pajulat olid tulnud õnnitlema ametivennad ja -õed üle kogu Eesti, kiriku töötegijad ning partnerid kodu- ja välismaalt, vilistlased Väike-Maarja gümnaasiumist.
Jumal lasi kasvada
Peapiiskop Jaan Kiiviti tervituskõne juubilarile oli kantud tänutundest ning tõdemusest Jumala suurusest ning inimese väiksusest; maailmast, kus me jumalariigi töötegijatena vaid Tema õnnistusega võime teenida: «Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada. Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab» (1Kr 3:6-7).
Kuno Pajula kutsuti peapiiskopi ametisse väga erilisel ajal, mil taastati Eesti iseseisvus, kasvas kiriklike talituste arv, Piibel muutus rahvale kättesaadavaks, kiriku uksed võisid olla kutsuvalt avatud. Et hinnata peapiiskop Pajula rolli nende sündmuste taustal, vajame pikemat ajalist distantsi, sõnas Jaan Kiivit.
Tänujumalateenistusel jutlustas Kuno Pajula, võttes jutluse aluseks Pauluse kirja galaatlastele 4:13-20. Oma kujunemisteest ja Jumala kutsumisest kõneldes meenutas ta tänutundes oma isa ja kõiki neid, kes Vabadussõjas tõid Eesti riigile vabaduse. Võitjate sugupõlve järeltulijana kutsus ta üles kandma endas kohustust olla vaenuvõitluse võitjate sugupõlv oma riigi ehitamisel ja vaimsel kasvatamisel.
Kaasa teenisid veel piiskop Einar Soone, assessor Tiit Salumäe, praost Gustav Piir, õpetajad Jaak Salumäe ja Toomas Paul; organist Kadri Ploompuu; laulsid Jaani koguduse kammerkoor (Reet Lend) ja Toomkoguduse koor Laudate Dominum (Veljo Reier).
Nooruslik juubilar

Jumalateenistusele järgnenud vastuvõtul Teaduste Akadeemia saalis anti juubilarile üle südamlikke tervitusi ja rohkesti õisi. Juubilari käisid õnnitlemas president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel. Tiit Sepp ja Ilmo Au
andsid siseministeeriumi poolt juubilarile üle kiriku ja riigi vaheliste suhete arendamise eest nimelise kella.
Tallinna linnavolikogu esinaine Maret Maripuu sõnas tervitusi üle andes, et tema jaoks on peapiiskop Pajula, kes teda 23 aastat tagasi Jaani kirikus ristis, midagi enamat kui lihtsalt kirikupea.
Eesti Kirikute Nõukogu poolt anti organisatsiooni esimesele presidendile, tänagi nooruslikule ja reipale juubilarile üle «Oiku» laulik. Eesti Piibliselts tunnustas Pajulat, seltsi üht taastajat, selle eest, et tema ametisoleku ajal jõudis Eestisse kuni miljon Piiblit, Uut Testamenti ja lastepiiblit.
Tervitajad rõhutasid Kuno Pajula südamlikkust, rahulikku mõõdukust, hoolivust, seltskondlikkust, sõltumatust ja iseendaks jäämist ning Jumala usaldamist kõigis oma tegemistes.
Vastuvõtul viibis Vaino Väljas koos abikaasa Maiga. Eesti Kirikule antud usutluses meenutas Vaino Väljas aega, mil ta pärast Ladina-Ameerika «pagendust» Eestisse naastes kutsus enda juurde kõigi Eestis toona registreeritud kirikute ja usuühingute esindajad, sest «kirik ei saanud kõrvale jääda sellest rahva lootuse hetkest». 8 aastat katoliikliku maa kogemust näitas talle, kuidas üks riigikirik suudab täita väga mitmesuguseid missioone. «Kirikut ühiskonna moraalseks tervenemiseks on ülimalt vaja.»
Pakub hingepidet

Vaino Väljas meenutas ammuse kohtumise ääretult asjalikku ja usalduslikku õhkkonda. «Olgugi, et põhjusi usaldamatuseks nende inimeste poolt oleks olnud palju,» mainis ta. «Mäletan peapiiskop Pajula väga konstruktiivset, võiks ütelda südamlikku sõnavõttu, kus ta rääkis kiriku osast ja pöördus võimude poole märkusega lõpetada olukord, kus rahva vaimuelus nii tähtsat institutsiooni nagu kirik ei tunnista,» meenutas Väljas aegu, millest sai alguse kahe inimese inimlik lähenemine.
Kuno Pajula oli ka see, kes ütles, et sõnad on üks, aga rahvas peab nägema muutusi ja pakkus välja idee viia jõulujumalateenistus TV vahendusel kodudesse. «Nii sündiski radikaalne otsus üle kanda 1988. aasta jõululaupäeval jumalateenistus Toomkirikust. Selle eest peab kirik, rahvas ja kõik inimesed olema Kuno Pajulale tänulikud,» ütles Väljas ja lisas, et pärast seda sai ta inimestelt väga palju tunnustavaid ja tänulikke kirju.
Vaino Väljas meenutas ka teist eesti rahva jaoks ajaloolise tähtsusega sündmust 24. veebruaril 1989. a, mil Pika Hermanni tippu tõsteti Eesti lipp. «Seda pidulikku sündmust õnnistas Kuno Pajula.»
Hiiumaa rannakülas sündinud poisina on Vaino Väljasel meeles ema sõnad, kui ta suvisel keskhommikul heinamaal tööd tegeva pere hingepidet võtma kutsus.
«Alles nüüd eaka inimesena saan aru sellest lapsemällu sööbinud sõna suurest tähendusest ja saan ütelda ema sõnadega, et see, mida pakub kirikumehena ja inimesena Kuno Pajula, on minu ja minu perekonna jaoks hingepide.»
Sirje Semm

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)