Kristlikud väärtused Eesti poliitikas

16.11.2005 | | Rubriik: Määratlemata


Eesti areng ja käekäik on ühtviisi olulised nii peaminister Andrus Ansipile kui ka literaat Enn Soosaarele.

11. novembril toimus Tallinnas Pirita Lillepaviljonis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku korraldatud konverents, kus oma nägemuse «Kristlikest väärtustest Eesti poliitikas» esitasid Eesti Vabariigi president ja peaminister, parlamendierakondade esindajad ja mitu haritlast.

Vabariigi presidendi Arnold Rüütli hinnangul on kristlikud väärtused nagu ausus, halastus, ligimestearmastus ja endast nõrgemate toetamine euroopalikus kultuuriruumis kinnistunud üldinimlikena. Eeskujuks aususe ja kristlike normide järgimisel peaksid olema avaliku elu tegelased, kes niimoodi oma isikliku eeskujuga aitavad kujundada inimestes «lojaalsust riigi, seaduste ja moraalinormide suhtes».

Doktor Alar Laatsi hinnangul on kristlike väärtuste keskmes alati olnud kümme käsku, kuid nende käskude täitmisega on hätta jäädud nii minevikus kui ka olevikus. Meelt parandama peaks kogu rahvas eesotsas kiriku, valitsuse ja erakondadega nii, et pelgalt käskude üle rääkimise kõrval võetaks tõsiselt nii neid käske kui ka kaasinimest. Ka sellist inimest, kes elab ühes keskmises Eesti kihelkonnas.

Usundiõpetuse puudumine põhjustab harimatust

Peaminister Andrus Ansip toonitas vajadust alustada argumenteeritud arutelu religiooniõpetuse üle koolides. Peaminister tõlgendas olukorda, kus usundiõpetust saab vaid 1% õpilastest ehk sisuliselt usundiõpetust koolides pole, kui «vabadust olla harimatu». Ka nägi peaminister vajadust, et meedia, riik ja kirik seisaksid «ühiselt ja jõuliselt … traditsiooniliste pereväärtuste ning tugeva ja terve perekonna eest». (Peaministri kõne ilmub järgmises Eesti Kirikus.)

Res Publica esimees Taavi Veskimägi nägi kristlike väärtuste kriisi poliitikas eelkõige kiirele heaolule pühendunud poliitikas, mis ühepäeva peremehena taotleb kiiret kasu tulevaste põlvkondade arvelt, ülistab oskust asju ajada ning järgida sõpruskondade huve ja kasu. Isamaaliidu esimehe Tõnis Lukase hinnangul peaksid kirikud rohkem ühiskonna probleemide lahendamisel kaasa rääkima, kuna kirik ja riik on üksteisest eraldatud.

Kristlike väärtuste juured

Kuigi mitu sõnavõtjat toonitas, et kaasaegsed eetilised normid tulenevad just kristlikust pärandist, toonitasid nii Rahvaliitu esindanud regionaalminister Jaan Õunapuu, sotsiaaldemokraat Jaan Kaplinski ja Keskerakonda esindanud Enn Eesmaa, et tänapäeva eetilised normid on suures osas mittekristlikku päritolu.

Jaan Õunapuu hinnangul on kümme käsku usunditeülene koodeks, mis tuleneb inimsusest. Peamiste kristlike väärtustena tõi Õunapuu välja eneseohverduse teiste heaolu nimel ning konsensuse otsimise. Regionaalminister tõi näiteks algkoguduse apostlid, kes ei hääletanud kunagi, vaid arutasid ja jõudsid konsensuseni.

Enn Eesmaa kõneles eetika allikatest alates Homerose «Iliasest» ja Aristotelese «Nikomachose eetikast» ning lõpetades enamuses tänapäevastes erakondades leiduvate au- ja eetikakohtutega. Jaan Kaplinski leidis, et kuigi kristlikud normid põhinevad varasematel eetikanormidel, ei saa ka täna pidada kristlikeks väärtusteks edu- ja rikkuse-kesksust. Seejuures seisneb patt pigem varanduse endale hoidmises kui varanduse ümberjagamises. Tuues näite prohvet Naatanist ja Taavetist (vt 2Sm 12:1–15), kutsus Kaplinski kirikut aktiivsemalt ja julgemalt oma seisukohti välja ütlema.

Ilmar Tomusk Kristlikust Rahvaparteist toonitas, et arusaam pahast avalikust sektorist ja ausast ärisektorist on müüt. Kristlastel on pea sama raske poliitikas mitte osaleda – ka võimukandjate eest palvetamine on osalemine poliitikas –, kui poliitikas kristlaseks jääda.

Domineerivad sekulaarsed väärtused

Doktor Margit Sutrop leidis, et Eesti ühiskond järgib oma väärtushoiakute poolest osalt ameerikalikke arusaamu vabadusest, majanduskasvust ja armastusest oma maa vastu, osalt euroopalikke arusaamu sekulaarsusest ja kultuurilisest identiteedist. Tulemuseks on omapärane segu erinevatest väärtuste komplektidest, mis euroopalikest väärtustest hülgab jätkusuutliku arengu, elu kvaliteedi ja sotsiaalsed sidemed ning ameerikalikest väärtustest religiooni ja multikultuursuse.

Peamise probleemina tõi Sutrop esile demokraatia alusväärtuse – võrdsuse – eiramise Eesti ühiskonnas. Eestis domineerib individualism, mistõttu «inimväärikus on muutunud tühjaks mõisteks, kuna teoloogiline põhjendus, et jumal on inimesed loonud oma näo järgi ja sellepärast tuleb kõiki inimesi austada, ei ole meie moraali aluseks».

Magister Alar Kilp leidis, et kui Euroopa demokraatiates esineb tihti humanistlik-sekulaarsete väärtuste ja kristlike väärtuste vahelist konflikti, siis Eesti poliitika keskmes sellist konflikti ei ole. Suuremad poliitilised erakonnad, ja ka valdav enamus usklikest, ei soovi Eesti poliitikas näha sekulaarsete humanistlike väärtustega vastanduvaid väärtusi ja erakondi.

Alar Kilp

4 Kommentaari artiklile “Kristlikud väärtused Eesti poliitikas”

  1. Külaline ütleb:

    Mõõk ühes piibel teises käes nii ristirahvas usutööd teeb paganate seas

  2. Külaline ütleb:

    Andrus Ansipit huvitab ainult Eesti rikaste hea käekäik ja ülejäänud rahva kuulekalt tänulik sandisentide eest elamine. Kiriku osaks on olla võimu suuvooder ja kerjakäe väristamine, mida kaasaegselt projektiks nimetatakse.

  3. Külaline ütleb:

    Lp. hr. Andrus Ansip!
    Lp. hr. Andres Põder!
    Esmatähtis on, et vanematel oleks tööd ja elamisväärset palka, et lapsed üles kasvatada. Seda kõike on vaja ka lastele, kes ei pea oma iseseisvat elu alustades tööd ja leiba otsima piiri tagant. Kellele õpetada Piibli armastuse sõnumit, hoolivuse sõnumit – kas 80 000 puuduses elavale lapsele? Inimene ei ela ainuüksi leivast, aga ennekõike peab leib laual olema. Vaesus sünnitab ainult vaesust.

  4. Külaline ütleb:

    Jätkuvalt näitavad võhiklikud kommentaarid,kui haritud on osa meie rahvast.Kõik väärtused on segamini ja puudub elementaarne arusaamine kultuurist,kus elame.Kas me tõesti tahame elada kristlikus kultuuriruumis ise seda vihates.Mõõk tõsteti ristirahva vastu juba siis,kui ta õieti polnud veel sündinudki.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)