Esileht » Uudis » Esileht »

Kristlikud koolid käisid palverännakul

14.09.2016 | | Rubriik: Esileht

Kõikide koolide õpilased lugesid kätest kinni hoides vanade kloostrivaremete vahel meieisapalvet. 2 x Emma Kask, Tallinna Toomkooli 6.T klassi õpilane

Palverändurid teel.

Ussimaarjapäeval, 8. septembril asusid kristlikud koolid taas palverännakule.

Võrreldes eelmise aastaga oli meid palju rohkem, juba umbes nelisada: Kaarli kooli, Tallinna Toomkooli, Püha Johannese kooli, Püha Miikaeli kooli ja Kohila mõisakooli õpilased ja õpetajad. Alustasime toomkirikus, kus meid õnnistas luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma.
Peapiiskop oma mõtiskluses arendas lastega vestlust, uurides, kelle sünnipäeva tähistatakse. Loomulikult olid õpilased kärmed vastama, et palverännakut peetakse Maar­ja sünnipäeval. Pärast palvust sai iga õpilane «Maarjamaa palverännaku» käepaela ning palverännaku vihiku, kuhu rändur sai soovi korral märkmeid teha.
Kuna Tallinn pidevalt ehitab, ei kulgenud teekond otse toomkirikust Pirita kloostrisse, vaid kavaldasime liikluskorralduse üle. Nii istusimegi Toompeal bussidesse ja sõitsime Meriväljale. Sealt alustas iga palverändur oma teekonda Pirita suunas.
Teekond oli imeline, iga kool, klass või üksik palverändur sai valida kahe tee vahel, kas kõndida mööda Pirita rannajoont või valida männimetsaalune kergliiklustee. Teekonnal oli võimalik teha peatusi, et mõelda ja soovi korral kirja panna oma mõtteid. Esmalt selle üle, mille eest oleme tänulikud. Olgu selleks pere, kool või sõbrad.
Järgnevalt mõeldi nendele teemadele, mille pärast meie süda muret tunneb. Kas on asju, mida ise muuta saame või tuleks need kanda Jumala ette. Lõpetuseks tõid palverändurid välja teemad või inimesed, keda eestpalvesse võtta.
Pirita vanasse kloostriossa jõudes said lapsed pisut lustida, lauldi ja mängiti. Seda selleks, et aega parajaks teha ning viibivaid palverändureid järele oodata. Kui kõik olid taas koos, võttis päeva ja rännaku kokku katoliku kiriku piiskop isa Philippe. Lõpupalve südantsoojendavaks osaks olid eri koolide õpilaste eestpalved kodu, kooli, riigi ja rahva eest.
Palvuse lõpuks sai moodustatud üks väga suur ring. See vaatepilt oli võimas, kui kõikide koolide õpilased kätest kinni hoides vanade kloostrivaremete vahel meie­isapalvet lugesid. Pika päeva lõpetuseks ootas õpilasi palveränduri supp.
Kaks ei jää kolmandata. Usume ja loodame, et Taevaisa abiga saame ka järgmisel aastal teekonnale asuda. Et paluda õnnistust alanud kooliaastale ja meie igapäevategemistele.
Egle Viilma,
palverändur Tallinna Toomkoolist

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)