Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kristlik kultuurilugu

10.08.2005 | | Rubriik: Kultuurielu

31. juulil mälestatakse Ignatius Loyolat, jesuiitide ordu rajajat.
* * *
8. augustil peetakse meeles Dominicust.
* * *
10. augustil on lauritsapäev ehk püha Laurentiuse mälestuspäev.31. juulil mälestatakse Ignatius Loyolat, jesuiitide ordu rajajat.
Ignatius Loyolat peetakse erakute ning mõtlejate kaitsepühakuks. Oma
kuulsa teose «Vaimulikud harjutused» (Exercitia spiritualia) kirjutas
ta 1548. aastal olles mõjutatud Kristuse ja pühakute elulugudest,
millesse ta süvenes pärast seda, kui ta lahingus haavata sai ja kaua
aega paranema pidi.
1534. aastal sai Ignatius Pariisi ülikoolis magistrikraadi ja kogus
enda ümber tudengeid, kes olid valmis praktiseerima tema vaimulikke
harjutusi. 1537. a soovisid grupi liikmed minna Pühale Maale, aga see
ei õnnestunud ja nii otsustasid nad luua uue usuordu Roomas, mis kandis
nime Societas Jesu (Jeesuse Selts).
1540. a sai Jeesuse Selts Paul III ametliku tunnustuse ning 1547. a
koostas Ignatius ka ordu põhikirja Constitutiones. Ordu eesmärgiks oli
võitlus reformatsiooniga ning misjonitöö, mille põhisisuks oli levitada
katoliikliku hariduse kaudu katoliku usku. Jesuiitide ordu asutas hea
tasemega katoliku koole ja ülikoole, Loyola isiklikult lõi Roomas
kristlastest juutide kogukonna ja langenud naiste ordu.
Erinevalt teistest mungaordudest ei eraldunud jesuiidid maailmast
kloostreisse, vaid tegutsesid ilmalike hulgas, ka poliitilises elus
osaledes. Nõnda toimib see ordu ka tänapäeval.
* * * 

8. augustil peetakse meeles Dominicust.
Püha Dominicust tuntakse kui Jutlustavate Vendade Ordu (Ordo Fratrum
Praedicatorum) rajajat, ordut teatakse ka Dominiiklaste Ordu nime all.
Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini
canes).
Püha Dominicus sündis umbes 1170. aastal Hispaanias Calarogas ja suri
8. augustil 1221. aastal. Hariduse omandas ta Palencia ülikoolis, kus
ta tõenäoliselt ka ordineeriti ning määrati Osma katedraali
kanoonikuks. Kuna Dominicus oli võimeline tooma paljusid ristiusu
juurde, siis määrati ta subprioriks, varsti pärast seda aga kogu oma
regiooni prioriks. Järgnevad üheksa aastat pühendas Dominicus rohkem
palvele ja meditatsioonile, püüdes vältida kõrgametnike seltskonda.
1204. aastal lahkus Dominicus oma kogudusest misjonireisile.
Mediteerides ja mõtiskledes reisil nähtu üle, jõudis Dominicus
järeldusele, et peab rajama ordu, mis aitaks võidelda hereesia vastu ja
võimaldaks jutlustamise teel levitada evangeeliumi üle kogu maailma.
Viimaks, 1216. aasta 22. detsembril anti välja bulla nõusolekuga uue
ordu rajamiseks. Dominiiklasteks hakkasid sageli  jõukate ja
haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord
kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses.
Dominiiklaste esimene kapiitli suurkogu peeti 1220. a Bolognas.
Järgmisel aastal Dominicus suri. Tema kultus levis kohe pärast ta surma
ning 1234. a ta kanoniseeriti.
* * *

10. augustil on lauritsapäev ehk püha Laurentiuse mälestuspäev.
Laurentius sündis 3. sajandil Hispaanias Huesca linnas. Õpingute ajal
Saragossas kohtus ta Rooma piiskopi Sixtus II-ga. Vaga ja innukas
noormees avaldas piiskopile nii sügavat muljet, et viimane kutsus ta
endaga Rooma.
Laurentiusest sai seitsmes diakon kuue ametivenna kõrvale. Mõne aja
pärast usaldas piiskop talle kiriku ülemvarahoidja ameti. Noor diakon
pühendus vaeste abistamisele hooliva usinusega.
Kui Rooma prefekt paavst Sixtus II kinni võttis, andis viimane kõik
kiriku raamatud ja vara Laurentiuse kätte. Laurentius peitis raamatud
ära, ülejäänud varad müüs maha ja andis saadud raha vaestele. Kui
prefekt nõudis talt kiriku aardeid, ei öelnud püha Laurentius, mida ta
nendega teinud oli, vaid palus kolm päeva nende kokkukogumiseks. Siis
esitles ta prefektile kõiki Rooma vaeseid lesknaisi ja orbusid, haigeid
ning abituid. «Need,» ütles ta, «ongi kiriku aarded, Kristuse vaesed.»
Püha Laurentiust kujutatakse sageli koos tema martüüriumi sümboli,
praerestiga, sest keisri käsul hukati ta elusalt praadimise läbi.
Meie kirikus on pühale Laurentiusele pühitsetud Kuressaare, Kuusalu, Laatre, Nõo ja Pühalepa kirik.

Üks kommentaar artiklile “Kristlik kultuurilugu”

  1. Külaline ütleb:

    Jesuiitide Ordu oli esimene,mis tuli kloostri müüride tagant inimeste hulka.Ja tulemus…inimesed siiamaani mustavad neid.Niipalju siis erinevate mõistmisestolge parem kloostris,ärge segage meid-nii karju pattu uppuv Maailm.Millal me õpime?When we ever learn? :?

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)