Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kristlik kultuurilugu Internetis

28.09.2007 | | Rubriik: Kirikuelu

Varstu noorteklubi Kõgõkogo liikmete eestvedamisel on valminud tarkvara kristlikust kultuuriloost.
Interneti-aadressilt http://kristlus.varstukk.edu.ee leiab informatsiooni kristliku sümboolika, piiblilegendide ja pühakute kohta. Koduleht on abiks iseõppijale, sest sisaldab enesekontrolliküsimusi ja mitmeid häälestusülesandeid. Viimastes on kasutatud helindeid eesti kirjanike loomingust (H. Runnel, M. Under, J. Lattik jt).
Võrumaa noorteklubi Kõgõkogo näol on tegemist algatusega, mis on seadnud eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust kristluse taustast ja selle väärtustest.
Euroopa Noored Eesti büroo avalike suhete ja kodanikuhariduse koordinaatori Mirjam Jänese sõnul on Kõgõkogo taotleja, kes programmi Euroopa Noored toetusel ellu viinud mitmeid projekte nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil ning just maanoorte esindajana kindlasti suurepärane näide julgusest ja motivatsioonist.
Eesti Kirik uuris Kõgõkogo juhatuse liikmelt ja Varstu keskkooli eesti keele õpetajalt Lea Mändmetsalt, kuidas sündis tarkvara idee ja mis eesmärki koduleht kannab.

INTERVJUU

Rääkige lähemalt õpivara taustast – miks ja kuidas see loodi?
Õpetajatöös on mulle selgeks saanud, et kui noored esitavad küsimuse, on vaja sellele vastata. Ja kui kohe ei oska, tuleb leida aeg materjali uurimiseks ja vastata siis. Mille vastu on noored kultuurilugu õppides huvi tundnud? Miks on Moosesel sarved? Kas kurjus on surmapatt? Mis vahe on jüngril ja apostlil? Mis on sakrament? Tiaara? Aadamaõun? Mida tähendab suurtähtlühend INRI? Milline on Peetruse rist? Miks on vene ristil selline kallakuga tugipuu? Kes on need prohvetid Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalil? Kuidas hukkusid Barbara ja Katariina? Kes on Iiob? Mida tegi Paulus?
Tänapäeva Eesti kooliõpikutest neile küsimustele vastust ei leia, õpikut kui abimaterjali õpetaja ja õpilase jaoks ei ole.
Kui keskaja inimene oskas «lugeda» kristlike sümbolite ja pühakute atribuutika keelt ning selle kaudu iseenda jaoks pildi sõnumit lahti mõtestada, siis tänapäeval on noor eestlane kimbatuses. Ta võib küll külastada Ermitaaži ja Louvre’it ning suursuguseid kirikuid, aga kui pole eelteadmisi kristlikust kultuurist, on ikka selline tunne, et pildil on mees, naine ja laps (tegelikult Püha Perekond) või naine kahe väikese lapsega (neitsi Maarja Jeesuslapse ja Ristija Johannesega).
Valminud tarkvara täidab tühimiku tänapäeva hariduskultuuris ning annab eelteadmisi kristlikust kultuurist nii kunstisõbrale kui kirjandushuvilisele.
Kuidas tarkvara loodi?
Pikaajalises, vahel ränkraskes ja vahel rõõmkerges loomisprotsessis.
Kelle abiga tarkvara valmis?
Abilisi, kes õla alla panid ja oma tööd missioonitundest tegid, oli palju: Reeli Kõiv – retsensent, Maie Torim – keelekorrektor, Arne Koemets – programmeerija, Toomas Lõhmuste – tekstide lugeja, Külli Tüli – helirežissöör, ja Varstu noorteklubi Kõgõkogo liikmed. Tänusõnad on vaja öelda H. Runnelile, L. Hainsalule, A. Kaalepile, M. Traadile, L. Prometile ja teistele eesti kirjanikele või nende omastele, kes andsid loa kasutada oma loomingulist allikmaterjali. Õpivara loomine sai teoks tänu Euroopa Noored Eesti büroole, Eesti Kultuurkapitalile, Hasartmängumaksu Nõukogule.
Millised olid tarkvara koostamise põhimõtted ja kes on sihtgrupp?
Tarkvara koostamise põhimõte oli üks: uurimismeetodi abil jõuda piiblitekstide tõlgenduseni.
Üldiseks sihtgrupiks võib pidada avatud meeltega inimesi.
Kui aga lähtuda konkreetsemast visioonist – nt kirjapandud häälestusülesannetest –, siis võib loota, et ehk on neist abi õpetajatel. Ja õpetajate valikuvabadust ei piira keegi.
Kui palju aega kulus?
Tööd tarkvaraga alustasime 2006. aasta aprillikuus ja lõpetasime 2007. aasta augustis. Nii et aega kulus rohkem kui aasta.
Millele peaks kasutaja tähelepanu pöörama – mis on õpivaras erilist, põnevat?
Kui õpivara kasutaja leiab, et lugemissüvenemise käigus hakkab ta paremini mõistma iseenda maailma, siis midagi põnevamat ja erilisemat ei saagi enam olla.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)