Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kristlik kodu Soomes

08.12.2010 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Uudised

Tuuli Raamat jagab autogramme äsjailmunud juubeliväljaandele. Liina Raudvassar5. jõulukuu päeval, päev enne Soome Vabariigi iseseisvuspäeva, tähistati Helsingis Pauluse kirikus eestikeelse kogudusetöö 20. aastapäeva.
Armulauaga jumalateenistusele kogunenud sadakond eestlast ja Eesti sõpra täitsid kirikusaali eestikeelse koguduselaulu ja palvega. Et Jumal ise toetaks jätkuvalt seda vaimulikku tööd, mida viimased paarkümmend aastat on üle lahe Soomes järjepidevalt tehtud. Ikka selle nimel, et ka kodumaalt eemal emakeeles üksteise ja Jumalaga suhelda, rahvustunnet hoida ja isamaalisust turgutada.  
Teenistuse läbiviijad sisenesid pühakotta protsessioonis, mille eesotsas kandis risti Aalik Mõttus. Peapiiskop Andres Põderi kõrval teenisid assessor Tiit Salumäe, Alppila koguduse ülemkarjane praost Heikki Ahonen ja Alppila eestikeelse kogudusetöö diakon Tuuli Raamat.
Lektsioone ja eestpalveid lugesid Ülle Mikk ja Anneli Tamme. Organist oli Vivika Oksanen, laulsid kohalike eestlaste segakoor Siller Silver Lumi juhendamisel ning Annika Lumi väikesed laululapsed.
2. advendi jutluses kirjakohale Lk 12:35–40 toonitas peapiiskop Põder eestikeelse töö tähtsust ja tähendust: «See on vaimulik kodu, kus pereliikmetel on hea olla.» Ta nentis, et 20 aasta sisse jääb ka kriitilisi hetki, mil jätkamine oli suuresti küsimärgi all. «Tuuli Raamatu näol leiti see isik, kes pühendunult tööle asus,» jagas kirikupea kantslist kiitust kuuendat aastat siinsete eestlaste vaimulikuna tegutsevale diakonile.
Pühadetunne verivorsti ja piparkookidega
Võib-olla ei ole see iga rahva puhul nii, aga eestlased – kus iganes nad ei juhtu elama – tavatsevad jõulupühadeks koguneda rikkalikult kaetud laua taha. Ei saa alahinnata seaprae ja hapukapsa tähtsust pühadetunde tekitajana. Seda silmas pidades panid ka Helsingi eestlased oma aastapäeva tähistamisel rõhku jumalateenistusele järgnenud koosviibimise kulinaarsele poolele. Rahvusroogadest kutsuti osa saama kõiki kirikulisi.
Tuuli Raamat juhtis koosviibimise seltskondlikku osa, andes sõna kogudust tervitama tulnutele. Ta tänas kõiki vabatahtlikke, ilma kelleta oleks raske vedada siinset eestikeelset vaimulikku tegevust.
Liigutuspisarad silmas, esitles ta äsja trükivalgust näinud kakskeelset juubelitrükist «Eestlaste kristlik kodu Soomes», mille väljaandmiseks on raha eraldanud erinevad institutsioonid, teiste hulgas Eesti riik. Eri autorite artiklid kajastavad Soomes elanud eestlaste kiriklikku elu alates 1913. aastal Helsingisse loodud Püha Pauluse koguduse tegevusest.
Ajalooline ülevaade näitab ilmekalt, et eestlaste vaimulik tegevus on alati olnud seotud Läänemere piirkonna poliitiliste oludega. Kui 1990ndatel nõukogude võim kokku varises, elavnesid ka hõimusuhted Eesti ja Soome vahel. Soomes hakkas hüppeliselt kasvama eestlaste arv, tõustes veelgi seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Praegu elab Soomes statistikaameti andmetel 25 000 eestlast.  
Lühiintervjuus Eesti Kirikule rõhutab diakon Raamat: «Me peame seisma hea, et kord alustatu ning paljude inimeste ühiste jõupingutustega elus hoitu ei saaks otsa, vaid kosuks veelgi, muutudes aina rohkemate rahvuskaaslaste ning siinsete estofiilide elu osaks.»
Alates 2007. aastast on ta senise osalise koormuse asemel oma ametis täispalga eest, mille maksab Helsingi Koguduste Ühendus. Tuuli Raamat on aruandekohustuslane Soome kirikuvalitsuse ees nagu teised, vene-, araabia- ja hiinakeelse kogudusetöö tegijad. Rahaeraldised määratakse igaks aastaks eraldi.
Et tegemist ei ole koguduse, vaid eestikeelse kogudusetööga, siis ei saa kõnelda ka liikmetest ega liikmesannetajatest, inimesed kuuluvad kirikusse kas Eestis või Soomes. Lisaks kord kuus toimuvatele jumalateenistustele ja hardushetkedele saadakse kokku ka nädala sees, tegutseb sõprade klubi, laste lauluring, neidude rühm, 60–80 peret ühendav klubi Sipsik ning Espoo eestlaste rühm.   
Tuuli Raamat kinnitab, et kogudusetöö on tema jaoks eluviis, mitte töö palga nimel: «Kogudus on pere. Need inimesed on üks osa minu elust, nad on kõik mulle kallid.» Et tunded koguduse ja hingekarjase vahel on vastastikused, on ilmne: inimesed embavad oma vaimulikku koduteele minnes soojalt, lubades kindlasti tulla jõuluteenistusele.
Liina Raudvassar

Eestikeelne jumalasõna Soomes
1911 – Helsingi eestlased kutsuvad pastor August Nigoli endale hingekarjaseks.
1914–1920 – tegutseb eestlaste Püha Pauluse kogudus.
1967–1975 – eestikeelseid vaimulikke kooskäimisi juhib üliõpilane Thomas Vaga.
9. detsember 1990 – esimene eestikeelne jumalateenistus Alppila kirikus, mille viib läbi õpetaja Tiit Salumäe.
19. september 2004 – Tuuli Raamat ordineeritakse Helsingi koguduste eestikeelse kogudusetöö diakoniks. 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)