Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kristlik Euroopa meis endis

03.02.2021 | | Rubriik: Kolumn

Meie suureks eesmärgiks pärast iseseisvuse taastamist oli saada Euroopa Liidu liikmeks. Me uskusime, et see peaks olema kõigile Berliinis ja Pariisis arusaadav, sest Eesti on alati kuulunud Euroopasse ja nõnda on meie loomulik koht teiste liikmesriikide kõrval. 

2000. aastate alguses küsis üks Saksa ajakirjanik president Lennart Merilt, kas Eesti on valmis astuma Euroopa Liitu. Küsimus oli ju teatud reeglite ja väärtuste järgimises ja tunnistamises. President Meri pööras talle omaselt selle küsimuse ümber ja ütles, et Eesti on valmis, küsimus on, kas Euroopa Liit on Eesti jaoks valmis. Küllap oli selles vastuses ka annus ninanipsu, sest Euroopa Liidu nn itta laienemisele oli vastaseid. 

Kui 2008. aastal (neli aastat pärast Eesti astumist Euroopa Liitu) Moldovat külastasime, ütles üks tähtis Moldova poliitikust kolleeg meie delegatsiooni lennukile saates, et Euroopa Liit võiks Moldovale oma toetusraha nüüd ja kohe üle kanda ning sellega oleks paljud rahul ja teema lõpetatud. Euroopa Liidu liikmelisus pole oluline, sest kes neid Euroopa Liidu rahanduse, õigussüsteemi jms korraldust viitsib järgida. Antagu raha, Euroopa on ju rikas.

Eks sellist mentaliteeti esines ka meil, kuid kõik me mõistsime ja mõistame, kui palju enamat tähendab Eesti jaoks Euroopa (Liit).    

Aastal 2024, 20 aastat pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, on Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega Euroopa kultuuripealinnaks. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu kõige suurem kultuuriprojekt. Kusjuures liidu rahaline panus sellesse projekti on üsna väike, lõviosa eelarvest moodustub meie näite puhul Tartu linna, riigieelarve, Lõuna-Eesti kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate panusest.

Euroopat koos tema julgeoleku ja paljude teiste valdkondadega hoiab koos kultuur ehk euroopalikud väärtused. Eelmisel nädalal sõitsin koos oma heade kolleegidega sihtasutusest Tartu 2024 läbi kõik 19 Lõuna-Eesti omavalitsust ja kirjutasime alla koostöölepingud, mis detailsemalt sätestavad meie koostööd ja rahalist panust, et võiksime täita oma eesmärgi: olla aegade parima programmiga Euroopa kultuuripealinn. Me soovime Euroopas silma paista ja seeläbi ka ise areneda. 

Väga tore oli näha pühendumist ja koostöösoovi, mis Peipsiäärest Setomaani vastu kajas. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kannab lisaks Euroopa dimensioonile endas ka meie omavahelise koostöö soovi. Mitte kunagi varem ei ole Lõuna-Eesti omavalitsused (kõik!) omavahel kokku leppinud nii ulatuslikus koostöös ja selle õnnestumine on viljakaks aluseks ka teistele ühistele ettevõtmistele. 

Sel nädalal tähistasime Tartu rahulepingu 101. aastapäeva. Tartu rahuga kirjutasime end Venemaalt välja. 101 aastat tagasi lootsime, et igaveseks. Paraku nii hästi ei läinud. Kuid me saime uue võimaluse olla vaba ja kuuluda Euroopasse. Meist kõigist sõltub, et nii jääks, üle aegade.

Aastal 2024 täitub Tartu Maarja kogudusel 800 aastat. Mis veel räägiks kindlas kõneviisis Eesti kuulumisest Euroopasse, kui mitte selle koguduse taastatud kirik. Torni taastamistööd on alanud. 

Urmas Klaas,

kolumnist

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)