Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kristlaste roll ühiskondlikus leppes

06.08.2003 | | Rubriik: Arvamus, Kolumn

Reinhold Niebuhr kirjutas 1944. aastal raamatus «Valguse lapsed ja pimeduse lapsed», et inimene on loomult üheaegselt nii vaba indiviid kui ka ühiskondlik olend ning demokraatia edukaks toimimiseks peavad selles olema tasakaalus nii inimeste era- kui ka ühishuvid.
Veelgi enam, demokraatlik ühiskond peaks põhinema kristlikel alustel, vastasel juhul muutuvad inimesed kas liiga optimistlikuks inimloomuse ja -võimete suhtes ning tulemuseks oleks anarhia, või laskuksid oma hinnangus inimese loomuse suhtes liigsesse pessimismi, see omakorda tooks kaasa türannia. Demokraatia toimib siis, kui üksteist tasakaalustavad nii kord ja vabadus kui ka era- ja ühishuvi.
Niebuhr nimetas valguse lasteks neid, kes usuvad, et nende erahuvi tuleb allutada kõrgemale seadusele. «Selle maailma lasteks» või «pimeduse lasteks» nimetas ta neid, kes ei tunne ühtki seadust oma tahte ja erahuvi kõrval. Viimased võivad olla vägagi targad ja tihti on nad targemad kui valguse lapsed, kuid nad on kurjad. Kurjus on Niebuhri väitel kõik see, mida inimene teeb lähtudes ainult erahuvist ja mitte silmas pidades tervikut, olgu siis tervikuks kogu inimkond või vahetult ümbritsev kogukond. Hea seevastu on kõigi osade kooskõla ja harmoonia kõigil tasanditel, üksikust inimesest globaalse maailmani.
Viimaste aastate arengud Eestis tunnistavad, et järjest enam (vähemalt teoorias) tunnistatakse vajadust erahuvide kõrval sõnastada ja järgida ühishuve. Dialoog rahvaga ning rahva suurem kaasamine poliitilise otsustamise protsessi oli Res Publica motoks viimaste Riigikogu valimiste eel. Rahva ühishuvidest on innukalt kõnelenud president Arnold Rüütel, ühiskondliku leppe asja on ajanud Suurettevõtjate Assotsiatsiooni liige Aadu Luukas ja teised. Käesoleval aastal kirjutasid kümned ühiskondlikud organisatsioonid alla Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe memorandumile, nende hulgas olid Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Kristlik Rahvapartei.
Nii räägitakse sotsiaalsest turvalisusest ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisest, rahvusliku julgeoleku kindlustamisest, kodanikuühiskonnast, avaliku-, äri- ja mittetulundussektorite vahelisest kokkuleppest, elatustaseme kahekordistamisest kümne aasta jooksul. Temaatilistesse põhivaldkondadesse jaotatud leppemustandeid töötavad välja kolme avalik-õigusliku ülikooli rektorid ja paralleelselt ka aprillis loodud Ühiskondliku Leppe Sihtasutus (www.lepe.ee ), mis kutsub üles avalikult arutelule koostada leppe tekst.
Tundub loomulik, et ühishuvide sõnastamises ja nende elluviimises osalevad needki, kes oma erahuvid on allutanud Kõigekõrgema ees.
Alar Kilp

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)