Kristjan Raud 150
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Teated / Number: 11. november 2015 Nr 45 /
Eesti Rahva Muuseum tähistab näitusega 150 aasta möödumist oma auliikme Kristjan Raua (22.10.1865–19.05.1943) sünnist. Näitus on avatud ERMi näitusemajas Tartus J. Kuperjanovi 9 detsembri lõpuni.
Koos kaksikvenna Pauliga sündis Kristjan Raud Viru-Jaagupis põlises talupojaperekonnas. Kunstihariduse sai ta Peterburis, Düsseldorfis ja Münchenis. Omades eeldusi jätkata edukat karjääri välismaal, eelistas Kristjan Raud tegutsemist kodumaal.
Kristjan Raud oli 1904–1913 Tartus vabakutseline kunstnik, ateljeekooli omanik ja reaalkooli õpetaja, üks Eesti Rahva Muuseumi mõtte algatajaid, nõudes juba 1907. aastal pärast Jakob Hurda surma, et loodaks muuseum, kuhu ei koondataks ainult folklooripärand, vaid ka esemeline vanavara. Aastatel 1909–1913 juhtis ta vastloodud muuseumis kogumistöid, töötas välja esemete kogumismetoodika ning ei väsinud selgitamast muuseumi tähtsust.
«Ma näen uut Eestit meie muinsuspäranduse varal ülesse kasvavat, noort, kaunimat, rõõmsamat, õnnelikumat. Ma näen üht suurt nägusat ehitust täis haruldasi, imelikka muistsusi… Ja nende hulgas liiguvad rõõmsad inimestehulgad. Vaatavad. Mõtlevad. Mäletavad. See on tulev Eesti Rahva Muuseum,» ütles ta kõnekoosolekul 8. aprillil 1912 Vanemuises.
«Kalevipoja» illustreerija seisukoht oli, et suuline ja esemeline vanavara on välja kasvanud meie andekate esivanemate hingest, suhtlemisest loodusega, sugupõlvede talletatud elukogemusest. Ja sellesse hindamatusse varandusse tuleb suhtuda suure respektiga, seda tuleb koguda ja kaitsta. Muuseumitööga oli Kristjan Raud seotud üle kahe aastakümne. Kristjan Raud valiti 1934 Eesti Rahva Muuseumi Ühingu auliikmeks.
Näitusel saab tutvuda haruldaste trükiste, käsikirjaliste materjalide, fotode ja esemetega ERM, Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi fondidest ning erakogudest.
