Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kriisist väljudes on kool tugevam

29.04.2020 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Toomkooli direktor Egle Viilma juhatab kooli kodusele terrassile sisse seatud kodukontorist. Urmas Viilma.

Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma tunnistab, et kui paljud õpilased saavad distantsõppega suurepäraselt hakkama, siis on neidki, kellele selline õpikord sugugi ei sobi. 

Kuidas koolipere eriolukorraga, mis on toomkooli 700 aasta pikkuses mitmete katkestustega ajaloos senikogematu, hakkama saab? 

Egle Viilma: Praeguse olukorra sarnast pole kool tõesti oma pika ajaloo vältel kogenud. Küllap on meie hakkamasaamine suhteliselt sarnane teiste koolide omaga. Saan kinnitada, et kool kohanes kiiresti. Algusest peale oluliseks peetud kodu ja kooli hea koostöö lõi suurepärase eelduse lahendada võimalikud probleemid juba eos. Esimene nädal tekitas küll segadust, eelkõige tehnilist laadi. Püüdsime olla paindlikud ning läksime uuele režiimile samm-sammult, näiteks ei teinud me kohe videotunde, et anda aega kohanemiseks. 

Distantsõppes on oldud juba viis nädalat (intervjuu toimus 15. aprillil – L. R.) ning pärast koolivaheajanädalat jätkatakse kooli minemata. Mis on muutunud?

Oma isikliku, 15aastase 8. klassis õppiva lapse pealt nägin, et alguses tundus elu põnev oma uudsuses – kõik oli ju tavapärasega võrreldes teistmoodi. Tänaseks on paljud õpilased väljendanud soovi kooli naasta. Eks me kõik oleme väsinud. Aga saan kinnitada, et üleüldine on mõistev suhtumine. Nii lapsed, vanemad kui õpetajad saavad aru, miks nii on. 

Samas – kohanemine on erinev. On neid, kellele distantsõpe sobib ja isegi väga. Neile meeldib ülesandeid sooritada omas tempos, rahulikult, üksinda. On õpilasi ja perekondi, kes võtavad olukorda kui paratamatust – muud varianti ju ei ole. Ka nemad saavad hakkama. Kolmandaks on õpilased, kellele sugugi ei sobi, nendega tuleb ekstra tegelda. Peab mõistma, et kõik lastevanemad pole õpetajaks õppinud ning nad ei peagi suutma õpetada 8. klassi keemiat või võõrkeeli, mida ise ei ole õppinud. 

Palju räägitakse nn normaalsesse ellu naasmisest. Kui ministeerium soovitab koolidel 18. maist tegelda vabamas vormis õpilase arendamisega, siis milline on toomkooli väljumisstrateegia?

Selget ettekujutust eriolukorra lõppemisest hetkel ei ole, küll aga räägitakse leevendustest mai keskel. Planeerime kontakttunde ainult neile õpilastele, kes distants­õppega pole üldse kohanenud. Teistele on võimalik pakkuda õpet jätkuvalt distantsilt. Lähtume ministeeriumi soovitustest.

Kuivõrd jätavad ministeeriumi soovitused koolile vabaduse ise otsustada? 

Toom-, Kaarli ja Peetri kooli ühine kogemus on, et ministeeriumist helistatakse ja uuritakse, kuidas läheb. Meid ei ole jäetud üksi ja see on väga oluline. Soovitused, näiteks hindamiseks, on mõistlikud. Ministeerium usaldab kooli juhtkonda, andes piisavalt vabadust. On vahe, kas koolis õpib sada või tuhat õpilast. Riik on käitunud adekvaatselt ja toetavalt.

Intervjuud kokku leppides ilmnes, et toomkooli direktori päevakava on tihe. Kas koosolekuid toimub rohkem ja õpetajate töökoormus on võrreldes koroonaeelse ajaga mahukam? 

Ma ei ole viriseja tüüp, aga kooli juhina kogen, et päev kipub jääma lühikeseks. Koosolekuid on palju rohkem. Töö maht tuleneb minu põhimõttest suhelda võimalikult palju oma õpetajatega. Vaja on rääkida, isegi kui põletavaid teemasid ei ole. Saan aru, et õpetajad ja ka lastevanemad eeldavad, et ma olen kogu aeg kättesaadav. Õpetajate võimekus on erinev, aga nende koormus on kirjeldamatu. 

Kas lisaks õpetajate koormuse kasvule on teemaks ka õpilaste koormus? 

Koormuse teema on tähelepanu all. Kõige parem tagasiside on õpilane ise. Kui näed, et kodutööd ei laeku või tulevad sarnased vead, siis on õpetajal väljakutse reageerida. Vahel tähendab see, et koormus on liiga suur ja ülesandeid tuleb vähendada. Õpetajad saavad koduste tööde mahu mõistliku hoida. Arvan, et meie õpilased ei peaks nurisema liiga suure töömahu üle.

Kui distantsõpe kasvatab õpilaste, samuti vanavanemate digipädevust, siis milliseid positiivseid näiteid kriisiaja mõjust võiks veel tuua?

Saavutuseks võiks nimetada ka ennast juhtivat õpilast. Tänu kriisile on arenenud õpilaste võimekus ise ennast tööle suunata ja oma vaba aega planeerida.

Mil määral on teemaks õppemaksu raskused, arvestades, et paljude vanemate sissetulekud on kärbitud?

Meil on lastevanemaid, kes on eraettevõtjatest perefirmade omanikud, nende rahaline olukord on löögi all ja nad on küsinud õppemaksusoodustust. Erakoolid on ministeeriumile edastanud prognoosid võimalikest majanduslikest raskustest. Riik on näidanud valmisolekut toetada. Loodan, et meid ei jäeta hätta.

Sel kevadel lõpetab toomkooli esimene lend pärast kooli taastamist 10 aastat tagasi. Kas tõesti saadate nad teele ilma piduliku aktuseta?

Üheksandikud, meie esimesed, on erilised. Oleme naljatanud, et ükskõik millal, aga lõpuaktuse teeme. Olude sunnil kirjutame praegu ajalugu, mida tulevikus hakkame ajalooõpikutest õppima. Aga kindlasti ei tahaks leppida, et esimesel lennul jäi midagi kogemata. Olgu või 30. augustil – pidu tuleb!

Kuivõrd kehtib kooli kohta palju kasutatud mõttekäik, et kriisist välja tulles ei ole maailm enam endine?

Distantsõpe on näidanud ühelt poolt, et on võimalik ise kodus õppida, aga teisalt osatakse hariduses kontakttundide rolli hinnata. Toimiv õpe distantsilt pakub kindlust neile, kes välismaal ajutiselt elades on mures, kas ja kuidas saavad lapsed kooliharidust. 

Kindlasti osatakse kriisi lõppedes koolis väärtustada paljusid asju, mida siiani on võetud iseendastmõistetavana. Koos olemist näiteks. Kui me ühel ilusal päeval istume jälle koolipinkides, siis oleme ühe kogemuse võrra rikkamad. Koolina oleme siis palju tugevamad, olen kindel.

Liina Raudvassar

See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. (Sk 4:6)