Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kremli haigla saladused kättesaadavad eesti keeles

29.03.2019 | | Rubriik: Kultuurielu

kremli-haigla-saladused15. märtsil esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus vene keelest tõlgitud raamatut „Kremli haigla saladused“. Raamatu autor on kirurg Praskovja Mošentseva, tõlkija Jüri Raudsepp.
Arsti (meditsiinikandidaat, PhD) ja vaimuliku kutsumuse ning haridusega Jüri Raudsepp ütles Eesti Kirikule, et raamat „Kremli haigla saladused“ jõudis temani kingitusena Jüri Ehasalult ja „ilma temata seda raamatut poleks“. Jüri Raudsepp selgitas: „Raamatu venekeelne eksemplar sisaldas hulgaliselt fotosid ja oli ilmunud 1998. aastal, seega siis nüüd juba 20 aastat tagasi. Ma kohe ei saanud hakata raamatut lugema, kuid kui seda tegin, ei saanud enam pidama, seda enam et olin nooruses töötanud kirurgina. Lugemine päädis sellega, et otsustasin hakata raamatut tõlkima.“
Tõlkija tunnistas, et see oli julge ettevõtmine, „sest ma pole vene filoloog, kuid see-eest mõistsin 30-aastase staažiga Kremli haigla kirurgi P. Mošentsevat poolelt sõnalt“.
Tõlke käsikiri sai valmis paar aastat tagasi. Kirjastuse leidmiseks ja Venemaa kirjastuselt tõlke avaldamiseks loa saamiseks pöördus ta Jüri Ehasalu poole. „Ta leidis kirjastuse Tänapäev, kuid nägi palju vaeva Venemaalt vastava loa hankimisega. Olen talle siiralt tänulik, sest tänu temale on raamat nüüd kauplustes müügil,“ ütles Jüri Raudsepp.
Tõlkeprotsessi kirjeldades ütles ta, et päris ladusalt see ei kulgenud, aga oli väga huvitav ja hariv tegevus. Palju tuli venekeelsetes sõnastikes tuhnida. „Raamatu toimetamise käigus selgus kurioosumina, et ei tea Venemaal nii armastatud seente eestikeelseid nimetusi. Näiteks tõlkisin „belõi grib“ sõna-sõnalt „valgeks seeneks“, mida pole olemas, küll on aga olemas tavaline puravik, mida see sõna tähendab! Olen tänulik kirjastuse toimetajatele, kes ebatäpsusi silusid.“
„Kremli haigla saladuste“ esimeses pooles kirjeldab 1913. aastal sündinud naine elu külas Tambovi oblastis ja vaevalist teekonda vaesusest hariduse juurde. Jüri Raudsepp toob välja mõne olulise talle enam mõju avaldanud peatüki. „Peatükis „Hundid – metsloomad, inimesed – hundid“ sain teada, kuivõrd tugeva ja sihikindla iseloomuga oli autor, kui kirjeldab oma teekonda Moskvast maale isakodusse haigete laste juurde. Peatükk „Hruštšovi anekdoot“ avab selle mehe tõelise olemuse ja peatükk „Marssal Rokossovski“ jutustab uskumatut lugu, millest olin varem kuulnud, kuid mida oli võimatu uskuda. Filosoofilisem järeldus armeesid juhtinud sõjahiidude tegevusest on see, et elu võib lõppeda kord ühe kunagise vaese talutüdruku hoole all.“
Jüri Raudsepp soovitab algselt oma lastele ja lastelastele kirja pandud raamatut lugeda, sest „kuigi see on meditsiiniline tagasivaade Kremli haigla kirurgi tegevusele, on selles palju paeluvat, sest autor on oma elu kajastanud ausalt (avalikustab oma mehe NKVD kaastöötajana) ja ilustamata“. Raamatu plussiks silmale on meeldiv kujundus.
Sirje Semm

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)