Esileht » Arvamused » Kolumn »

KOV valimiste mälumäng

03.11.2021 | | Rubriik: Kolumn

Merille Hommik.

Kohalike volikogude valimiste üldtulemused ning ka see, kuidas läks valimistel vaimulikel, on üldpildis teada. Seetõttu käsitlen valimiste tulemusi ja kandideerimisi valimistel „mälumänguliselt“ mõõtmetes, mis päevauudiste kajastuses võivad muidu märkamatuks jääda.

1. Valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, konkurss volikogu kohale oli väikseim Muhus (2,1) ning suurim Tallinnas (15). 1717st volikogu kohast läks vaid üks üksikkandidaadile, ülejäänud jagunesid valimisliitude ja erakondade vahel. Kummas – kas valimisliidus või erakonnas – kandideerinud olid volikokku jõudmisel keskmiselt edukamad? Arvestuslik loogika on järgmine: valimisliitude nimekirjades kandideeris 3660 inimest, mis oli kandideerijate koguarvust 36,5%; kui valimisliitudest volikogudesse jõudnute osakaal on sellest protsendist madalam, siis olid edukamad erakondade nimekirjades kandideerinud, kui kõrgem, siis olid keskmiselt edukamad valimisliitude nimekirjades kandideerinud.

2. Keskerakonna valimistulemus Tallinnas oli arusaadavalt valimiste keskpunktis, ent valimispiirkonniti parimad tulemused ei olnud keskerakonnal mitte Tallinnas, vaid sellistes omavalitsustes naguSillamäe (77,4%), Maardu (66,9%) ja Loksa (54%). Keskerakond oli ainus, kelle kolm parimat tulemust olid linnades. Valimistel kandideeris veel seitse erakonda, neist kahe puhul olid erakonna kolm parimat tulemust (nimetuse poolest) valdades, mitte linnades. Mis erakonnad need on?

3. Eesti 200 kandideeris neil valimistel esimest korda ning sai kokku 40 volikogu kohta. Ka roheliste tulemus paranes nullilt kahele, ent kui parimaid tulemusi vaid volikogude kohtade arvu järgi reastada, siis kolm edukamat erakonda said kohti peaaegu võrdselt: vastavalt 247, 245 ja 244. On teada, et keskerakonna ja reformierakonna tulemused olid eelmiste valimistega võrreldes nõrgemad ning EKRE saavutas hääli pea poole rohkem ja volikogu kohti isegi 2,8 korda rohkem kui eelmisel korral. Mis järjekorras on kolm edukamat erakonda omandatud volikogukohtade arvestuses?

4. „Katri Raigi nimekirja“ 43,9%-line valimistulemus tõi kaasa märgilise pöörde Narva linnas. Sotsiaaldemokraatide enam kui poole kehvemat häältesaaki ning pea kolm korda väiksemat „võidetud kohtade“ arvu on põhjendatud sellega, et mitmel pool sotsiaaldemokraadid kandideerisid valimisnimekirjades. Katri Raik kuulub erakonda SDE. Tema nimekirjas kandideeris 85 inimest, neist 62 olid erakondliku kuuluvuseta ning 23 olid kuuest erinevast erakonnast. Milliste erakondade liikmeid oli nende seas enim?

5. Vanim kandidaat valimistel oli 92aastane. Millise erakonna kandidaatide seas Tartu linnas oli 65+ kandidaate protsentuaalselt enim ja millises erakonnas vähim?

6. Kandidaatide seas, kes valimispäevaks olid 26aastased või nooremad, oli Tartus 35 (9,2% 382 kandidaadist) ja Tallinnas 107 (9% 1182 kandidaadist). Nende hulgas oli ka kooliõpilasi (Tartus 3 ja Tallinnas 12). Protsentuaalselt enim oli noori Tartus roheliste (23%) ja Tallinnas sotside (19%) nimekirjas. Valimiste tulemusena jõudis kuni 26aastaseid noori volikokku Tartus 2 (neist üks kooliõpilane) ja Tallinnas 1. Kõik ühest ja samast erakonnast. Millisest?

7. Viimaste Norstati reitingute (28.09.–26.10) kohaselt erakonnad (keskerakond, Isamaa, EKRE), kes moodustasid Jüri Ratase teise valitsuse (2019–2021), edestavad üleriigilise reitingu (51,9%) poolest toetust, mida omavad reformierakond, SDE ja E200 kokku (44,2%). Kas kohalike volikogude valimistel, kus osalesid lisaks erakondadele ka valimisliidud, oli Ratase teise valitsuse toetus võrreldes kolme ülejäänud suurima erakonna toetusega väiksem või suurem?

8. Kui vaadelda valimistulemusi erakondade ja valimisliitude konkurentsis nii, et ühel poolel on kõik kandideerinud erakonnad ja teisel poolel kõik kandideerinud valimisliidud, siis 79 omavalitsusest võitsid ühed 39s ja teised 40s. Kas napp võit oli erakondade või valimisliitude käes?

Vastused:

1. Valimisliitudes. Volikogudesse valiti 1717, neist valimisliitudes kandideeris 753 (43,9%).

2. ERKE (Setomaa vald, 36,2%, Rapla vald, 30,4% ja Räpina vald, 27,7%) ja Isamaa (Muhu vald, 77,4%, Viljandi vald, 45,5% ja Kohila vald, 43%).

3. Keskerakond, EKRE, reformierakond.

4. Sotsiaaldemokraate (8). Neile järgnesid reformierakondlased (6), keskerakondlased (5), Isamaa liikmed (2), Rahva Ühtsuse Erakond (1) ja Eestimaa Rohelised (1).

5. Enim oli reformierakonnas – 22 kandidaati 75st (29,3%), vähim Eesti 200-s – 2 kandidaati 46st (4,4%).

6. Reformierakond.

7. Vahe on suurem (46% ja 28,3%).

8. Erakonnad. Häälteenamuse said erakonnad 40 ja valimisliidud 39 omavalitsuses 79st.

 

 

 

 

Alar Kilp,

politoloog

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. (Ps 66:5)