Kosmopoliitsus ja eestlus
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Kolumn / Number: 29. märts 2006 Nr 13/14 /
Eelmisel nädalal nimetati tõsiseltvõetava
presidendikandidaadina praegust Euroopa Parlamendi liiget Toomas Henrik Ilvest.
Ehkki algselt Reformierakonna poolt esitatuna võib Ilves arvestada toetusega
veel mitme erakonna poolt.
Sümboolsust tema kandideerimisele lisab
asjaolu, et just pühapäeval maetud president Lennart Meri on kutsunud Ilvest
kahel korral asuma Eestile olulistele ametipostidele: esimesel korral Ameerika
Ühendriikidesse suursaadikuks, teisel korral Eesti Vabariigi välisministriks.
Vastne presidendikandidaat on kohanud juba ka kriitikat, näiteks on
temavastaseks hüüdlauseks saanud, et Ilvese-taolisi kosmopoliite on maailmas
palju, kuid eestlasi on vähe.
Üheks esimeseks, kes kasutas enda kohta
sõna «kosmopoliit», oli antiikfilosoof, küünikute koolkonda kuuluv Diogenes
Sinopest (404–323 eKr). Tõenäoliselt mäletatakse temast eelkõige kuulsat vastust tolleaegsele maailmavalitsejale
Aleksander Suurele, kes küsis, kas ta saab Diogenese heaks midagi teha. «Jaa,
ära varja minu eest päikest!» vastas Diogenes tema ees seisatanud
ainuvalitsejale. Ekstsentriline tünnis elav filosoof arvas, et kõik
ühiskondlikud konventsioonid on mõttetud, samuti vahettegemine kreekapärase ja
võõramaise vahel.
Kui kosmopoliitsuse all mõelda nõukogude
ajast tuttavat kommet tuua igasse kodusse ja kirikusse endastmõistetavalt kaasa
omad arusaamad ja kombed, siis peitub selles muidugi oht. Samas võime teatud
kosmopoliitsust tajuda ka kristliku sõnumi puhul. Eesti Kiriku numbritest on
saanud lugeda Eesti misjonäride tööst Aafrikas ja Venemaa avarustes, kus
kõigile ühise kristliku sõnumi kuulutamine seondub kohaliku kultuuri ja olude
austamisega. «Siin ei ole vahet enam juudi ja kreeklase vahel, sest üks ja sama
on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad (Rm 10:12),»
kinnitab ka Paulus.
Kindlasti pole põhjendatud igat maailma
asjades orienteeruvat inimest kosmopoliidiks nimetada. Ka Toomas Henrik Ilvese
vastus oli selge. Oma intervjuus TV 3-le ütles ta, et tema kosmopoliitsus
tähendab seda, et ta loeb raamatuid, räägib võõrkeeli ja soovib Eesti tugevamat
integreerumist Euroopasse. See soov on paljudele eestlastele ühine.
