Esileht » Arvamused » Arvamus »

Korvpalli ei mängita jalgpalliväljakul

26.10.2010 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Urmas Petti kirjutab kirikulehes (Veeuputusest internetipornoni, 20.10.10, EK nr 42): «EELK tegutseb Eesti Vabariigi seaduste alusel, millest põhiseaduse § 48 tagab igaühele õiguse koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Välja arvatud need, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Geikristlaste Kogu nendele nõuetele vastab, muidu poleks seda registreeritud. Mil moel võib oma põhiseadusliku õiguse kasutamine olla kõlblusvastane tegu, pole mõistetav.»
Hiljuti rääkis mulle üks kõrge riigiametnik, kuidas politseinikel ja kaitseväelastel on keelatud erakondadesse ja äriühingute juhtimisorganitesse kuulumine. Eesti Vabariigi kodanikena on neil need õigused olemas, kuid mitte politseinike ja kaitseväelastena. Seda nimetatakse inimese õiguste piiramiseks seaduse alusel, kuigi sisuliselt ei erine see diskrimineerimisest. Kui põhiseadus lubab, ei ole see diskrimineerimine, isegi kui mõni politseinik või kaitseväelane seda isiklikult nõnda arvab või tunneb. Ilmselt ei aita selle vastu ka vastava ühingu loomine.
Hea ametivend Urmas Petti paneb oma ülaltoodud tsitaadis meelevaldselt kokku kodanikuõigused ja õiguse tegutseda EELK vaimulikuna. Geikristlaste Kogu või mis tahes muu seadustele vastava ühingu võib luua ja sinna kuuluda loomulikult iga Eesti Vabariigi kodanik ja seda õigust ei ole ka konsistoorium vaidlustanud. EELK vaimulike puhul on siin siiski kiriku enda poolt seatud piirangud. Võib-olla on siinjuures kohane kiriku olukorda võrrelda mitte politseinike või kaitseväelastega, vaid mõne organisatsiooniga mittetulundussektorist. Kui oled teatud soost või mitte eesti päritolu, ei saa sa näiteks kuuluda mõne üliõpilasseltsi ridadesse. Arvatavasti ei sallitaks sellises seltsis liiget, kes on loonud ühingu, mille eesmärkide hulgas on näiteks soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemine ning kõigile üliõpilastele nende soost ja päritolust sõltumata võrdsete võimaluste tagamine ühiskonnas ja üliõpilasorganisatsioonides. Küllap võtaks selts oma liikmega midagi ette, mida kõrvaltvaataja võiks pidada diskrimineerimiseks.
Kuna pühakirja asendavat uut detailset loendit, millised teod on kõlblusvastased ja millised mitte, meie kirikus ei ole, otsustas konsistoorium ühe EELK vaimuliku kuulumise ühingu juhatusse, mis õigustab homoseksuaalset käitumist või taotleb seksuaalvähemustele võrdsete võimaluste tagamist usulistes ühendustes, tunnistada vastuolus olevaks EELK seni kehtivate ja väljendatud seisukohtadega ning EELKs seni kehtinud pühakirjatõlgendustega. Selle vaimuliku nimi kustutati EELK vaimulike nimekirjast. Samas on konsistooriumil õigus kooskõlas kiriku- ja riigiseadustega sellist otsust langetada ja ka pühakirja traditsioonilisest tõlgendusest kinni pidada.
Loomulikult ei maksa naiivselt arvata, et konsistooriumi või ka kirikukogu iga otsusega nõustuks kogu EELK liikmeskond või ka vaimulikkond. Sarnaselt ei pruugi mõni Eesti Vabariigi kodanik olla päri parlamendi või Vabariigi Valitsuse mõne otsusega. Et vastava otsuse on langetanud seaduslik ja pädev esinduskogu, kuulub see siiski täitmisele kõigi poolt, keda see puudutab. See ongi demokraatia, mis minu isiklikul hinnangul ei pruugi olla alati ja igas olukorras sugugi kõige parem juhtimis- või valitsemisviis, kuid seni, kuni seda rakendatakse, ei saa ma sinna midagi parata. Me ei saa ju süüdistada vastavat otsustuskogu valesti tegutsemises, kui selle kogu ülesanne saabki olla tegutsemine kehtivate normide alusel. Milline muu valik otsustajatel on?
Ei ole millegagi objektiivselt põhjendatud nõuda mis tahes seisukohtade omaksvõtmist või pidada pühakirja ainuõigeks tõlgenduseks midagi ainuüksi sellepärast, et kuskil, olgu Tartus või Rootsis, arvab keegi just nõnda. Seni, kuni kas või Tallinnas ja Riias arvatakse ning tõlgendatakse teisiti, pole kumbki seisukoht ainuõige. Siiski esindab sellises olukorras kehtivat seisukohta ametlik seisukoht. Ametlikku seisukohta näiteks homoseksuaalsuse küsimuses on korduvalt väljendanud meie piiskopid, konsistoorium ja kirikukogu. Ametlikku seisukohta ja ametlikku pühakirjatõlgendust esindab ka konsistooriumi otsus, millega üks vaimulik ametist tagandati.
Seda otsust võib kritiseerida ja see ei pruugi mõnele meeldida, kuid see esindab EELK ametlikku seisukohta, mida ei maksa segi ajada EELK liikmete isiklike seisukohtadega. Loomulik aga on, et kiriku liige ja töötegija kohandab oma seisukohad kiriku õpetuse ja pühakirja järgi, mitte vastupidi. Kui tahad mängida korvpalli, pead lahkuma jalgpalliplatsilt, isegi kui see tundub isiklikult solvava või ülekohtusena.

Urmas Viilma
,
kantsler

Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! (Mt 11:28)