Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koroonakriis Läti moodi

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Oktoobris ja novembris tabas Baltimaid järjekordne uue koroonaviiruse laine. Mõtteainet pakub aga asjaolu, et nii kriisi raskus, üldsuse reaktsioon kui valitsuse rakendatud meetmed olid Lätis meie omadest üsna erinevad.

Näiteks eestlased suhtusid nakatumisnäitaja tõusu esialgu üsna rahulikult. Läti tervishoiueksperdid kritiseerisid valitsust aga juba oktoobri algul tegevusetuse pärast, rõhutades, et see tähendab mängimist inimeludega. Valitsusele avaldasid survet ka ajakirjandus ja riigi president Egils Levits. 15. oktoobril rääkisid koroonaosakonna arstid Läti televisioonis juba, et „sõda on alanud“ ning haiglad ei suuda peagi enam toime tulla. Seetõttu pidavat ka vaktsineeritud inimesed hakkama vältima isegi poodides ja sõpradel külas käimist.

Alles 20. oktoobril otsustas ka valitsus lõpuks rangete piirangute teed minna. Kehtestati öine komandanditund, suletud oli enamik kauplusi ning koolid viidi kaugõppele. Samuti jäeti ära pea kõik kultuuriüritused ja muud rahvakogunemised.

Üsna pea selgus, et arstide alarmeeriv toon polnud ülepakutud. Koroonapatsientide arv ületas peagi tuhande piiri ning 30–40 surma ööpäevas sai üpris tavaliseks. 17. novembril teatati aga muide koguni 79 koroonaohvrist. Rahvaarv on Lätis 1,9 miljonit ehk ainult 45% suurem kui meil. Võrreldes lõunanaabritega pääsesime meie seekord niisiis veel päris kergelt – võib-olla lihtsalt seetõttu, et nakkus ei levinud nii laialdaselt eakate inimeste seas.

Praeguseks on Lätiski piiranguid oluliselt leevendatud, mistõttu ka näiteks jõulujumalateenistused õnneks pidamata ei jäänud. Küll aga hakkas alates 15. detsembrist kehtima vaktsineerimiskohustus kõigile, kes oma tööülesannete täitmisel teiste inimestega kokku puutuvad.

Seoses sellega on eestikeelseski sotsiaalmeedias ilmunud üleskutseid eestpalvete tegemiseks nende vaktsineerimata luteri vaimulike eest, keda nüüd võivat oodata vallandamine. Tõsi, veebiportaali Meie Kirik järgi ähvardavat vaktsineerimisest keeldujaid siiski „üksnes“ kuni 5000 euro suurune rahatrahv. Lisaks seisvat kirik kindlameelselt oma vaimulike eest.

Luteri kiriku juhtide väljaütlemised vaktsineerimise küsimuses on seejuures üsna tasakaalukad. Näiteks mainis meditsiiniharidusega Liepāja emeriitpiiskop Pāvils Brūvers kiriku kodulehel avaldatud advendimõtiskluses, et oli äsja kaks päeva haiglas vabatahtlikuks abiliseks ning võib kinnitada, et raskes seisundis koroonahaiged patsiendid on enamasti vaktsineerimata. Piiskop möönis ka, et vaktsineerimisvastane info on sageli eksitav, kuid ühtlasi taunis ta vaktsineerimisest keeldunute halvustamist.

Ehkki Läti valitsuse vaktsineerimispoliitika on olnud niisiis üsna karmikäeline, andis see vähemasti paljudele lätlastele lootust, et viimase laine ajal kogetu tulevikus enam ei kordu. Omikroni variandi levimine seab aga sellegi kahtluse alla. Jääb vaid üle loota, et nii meil kui lõunanaabritel jätkub edaspidi kainet meelt ning õnnegi, et halvim saaks taas ära hoitud.

 

 

 

 

Rain Soosaar,

kodanik