Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kord saab kõik avalikuks

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Pooleteise nädala eest jõudis üldsuseni uudis, et avastati vanim Eestis olev ikoon, Tallinna Nikolai kirikus asuv 15. sajandi Novgorodist pärinev pühapilt. Kuidas pühapilt Moskva relvameistriteni jõudis ja ülevärvituna 1686 valminud ikonostaasi sai, jääb siiski teadmata. Tänu uuringutele sai kunstnik Nikolai Kormašovi (1929–2012) kahtlus kinnitust. Ees seisab suur töö: pealmise maalikihi eemaldamine ja kandmine uuele tahvlile, et säilitada mõlemad taiesed.
Minu eelmise ringvaate kirjutamise ajast on möödunud kolm nädalat. Arutelu suure raudtee ehitamise ümber on hoogu juurde saanud ja 12. detsembri Õhtulehes, päev enne suurtrassi arutelu riigikogus, kirjutas Igor Gräzin: «Riik ehk ametnikud ja muud riigilähedased inimesed pole huvitatud Rail Balticust, vaid selle ehitamisest ja selle ümber liikuvast rahast ning asjadest, ja et neid oleks palju ja nad kestaksid kaua. [–] Valmis Rail Balticust aga erilist kasu ei ole. Töökohti tuleb ehk paarsada (piletimüüjad, vagunipesijad, teetöölised ja suurem hord turvamehi), vedada pole miskit ei Soomest ega Eestist – meie mahud on teada ja Soome veab üle 90% meritsi ja pole põhjust tulla raudteele seiklema. Hind, mida võõraste asjade meie hoovist läbivedamise eest küsida, ei saa olla kuigi suur.» Riigikogus teema püstitanud EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme kinnitab, et kõnesolev projekt viib Eesti riigi pankrotti.
Vahel saab Jumala plaanide üle imestada. Kevadel 1959 põles Halliste kirik ja varemete uurimisel selgus, et põlenud põranda all olid säilinud varasema kiriku müürid. Veel olulisem on aga, et 30 aastat varemetes seisnud pühakoda oli inimestele kallis ja Kalev Raave oli see mees, kes alustas pühakoja ülesehitamist. Jumala vägi sai taas avalikuks 21. detsembril 1991, kui pühitseti Halliste Püha Anna kirik kui uue vabaduse sümbol.
Rita Puidet