Esileht » Arvamused » Artikkel »

Koraan esmakordselt maakeeles

05.12.2007 | | Rubriik: Artikkel

Kes retsiteerib Koraani, selle ümber on inglid, seda õnnistatakse prohvetiandegaOrientalist ja tõlkija Haljand Udam (1936–2005) alustas Koraani süstemaatilist tõlkimist 1990. aastate lõpul. Varemalt oli ta juba mõnda värssi proovinud, näiteks esimest suurat nimega Avaja e al-Fatiha.
Vanade tekstide uurija ja prohvetite tundja Jüri Henno meenutab: «Sellest on üle kümne aasta, kui kord saime Haljandiga kokku kohvikus, ta näitas mulle esimeste suurade tõlkeid ja oli töösse sisenemisest ärevuses. Ärevus ja kõhklus sel puhul on igati mõistetavad – tegu on ju prohveti kaudu inimestele teada antud Jumala sõnaga.
Püüdsin Haljandit igati julgustada ja innustada, olla talle heatahtlikuks peegliks. Nõustasin, nagu mina mõistsin – suure töö kallal üksi pusides on teise inimesega vestlus vajalik, isegi kui ta pole võrdväärne asjatundja. Andsin igati edasi oma lootuse ja soovi – et Haljand jätkaks. Nüüd võib öelda, et Koraanist sai Haljandi elutöö, sest peagi tõlke valmimise järel ta suri.
Mina toetasin kahte minu arust olulist momenti. Esiteks – et Koraani puhul on teksti rütm ja selle rütmiline esitus ülimalt oluline, seega peab väga hoolega jälgima, et rütm eestikeelses tõlkes lõplikult kaduma ei läheks, ei tohiks olla selle arvelt bukvalistlik; sellest peaks lähtuma ka nt sünonüümide eelistus. Raske ülesanne, sest eesti keele rütm on hoopis erinev.
Teiseks soovitasin nimede puhul eelistada sellist kuju, nagu oli üldiselt käibel Koraani sünniaegsetel sajanditel. Nt Joosep – Jussuf, Jeesus – Issa, Johannes – Juhanna jmt.
Koraani ilmumine on väga tähtis – selle sajandi lõpul saab kõigile selgeks, et islami renessanss on käes.»

Kristluse vaatenurgast on Koraan osa piibli- kirjandusest

Kommentaaride autor Jaan Lahe, teoloog ja usundiloolane: «Koraani tähtsust ei ole ilmselt võimalik alahinnata. Kui me räägime tekstidest, mis on kõige rohkem mõjutanud inimkonna kultuuri, siis on Koraan üks neist. Islam on usund, mis levib aina ulatuslikumalt, ka väljaspool traditsioonilisi islamimaid, ja seepärast oleks kasulik islamit paremini tunda.
Mis tähtsus on Koraanil ristiusu jaoks? Julgen väita, et kristluse vaatenurgast on Koraan osa piiblikirjandusest, nagu ka Vana Testamendi ja Uue Testamendi apokrüüfid, pseudoepigraafid ja osa gnostilisest kirjandusest. Piibli mõju Koraanile on palju laiem, kui üldiselt on harjutud arvama.»
Küsimusele, millega seletada, et islam leiab endale järjest enam poolehoidjaid ka eurooplaste hulgast, vastab Jaan Lahe: «Põhjus on selles, et inimesed vajavad usulist identiteeti ja nad otsivad seda. Euroopa senisest kristlikust identiteedist on väga vähe järel, eriti, ütleksin, postsotsialistlikes riikides. Paljude arvates on Euroopa kristlus minetanud pühaduse tunde ning liberaliseerumine ja lõputu aldisolek kompromissidele on viinud selleni, et teatud kristlikud põhiväärtused on devalveerunud. Inimeste vajadus usu ja pühaduse järele ei ole aga kadunud.
Tänapäeval otsivad paljud eurooplased ja ameeriklased seda idast ning pole haruldane, kui nad leiavad otsitu just islamist.»

Uskmatu ei suuda Koraani õigesti tõlkida

Islami vaimulikud koraanitundjad on üldiselt seisukohal, et pelk tekst, ükskõik kui heas tõlkes see ka pole, ei suuda õigesti ja rahuldavalt edasi anda Koraani kui Jumala sõna, kui pühakirja. Eriti gjauri vahendusel. Samas on Koraani siiski paljudesse keeltesse tõlgitud, viimastel aastatel levib ta väga kiiresti inglise keele ja Interneti vahendusel.
Kui esitati mõte, et nt Eesti eestikeelne islami kogukond võiks ehk Haljand Udami tõlgitud Koraani kasutada, ei leidnud see sealpoolse eksperdi silmis vähemasti esialgu armu. Et liiga maavillane. Niisiis jääb teksti eestikeelsele lugejale tutvustav väärtus.
Jaan Lahe: «Võtsin selle töö vastu eeskätt missioonitundest, sest mitmed head islami-asjatundjad, kellele kommentaaride kirjutamist pakuti, ütlesid sellest ära. Koraani mõistmiseks on aga kommentaaride olemasolu hädavajalik.
Ma ei ole oma erialalt küll islamiuurija, vaid usundiloolane, kelle kitsamaks uurimisvaldkonnaks on Vahemere piirkonna idaosa usundid hellenismi- ja Rooma keisririigi ajal, kuid üldise usundiloo kursuse raames olen pidanud õpetama ka islamit, samuti olen viimastel aastatel pidanud tegelema islamiga, sest olen uurinud Piibli retseptsiooni väljaspool juutlust ja kristlust. Nüüd on mu töö valmis ja järgmised kommentaarid tehku teised paremini.»

«Minu tööks oli ühtlustamine»

Toimetaja Amar Annus, usuteaduse doktor, assürioloog: «Olen Helsingi ülikoolis kõrvalainena õppinud araabia keelt, ja et see töö ilmselt tuli teha, nõustusin. Aega oli kolm kuud, mil tegelesingi Udami tõlkega põhitööna. Mõistsin esimese viie suura põhjal, et ilmselt liiga raske, kui mitte võimatu on ühel isikul sellist massiivi tõlkida. Oli tekstikohti, kus Udam ka ise polnud tulemiga lõpule jõudnud, need kohad tegin enamasti ringi.
Näiteks Koraani värssi tähistab araabia sõna âja, samas on see ka Jumala märk, imetegu, ühest vastet pole. Udamil oli vasteid üksteist, seda oli ilmselt palju. Alles jäi neli.
Minu tööks ei saanudki olla muud kui võrdlemine, ühtlustamine, vaid mõned väga häirivad värsid tõlkisin uuesti.
Koraani tõlke ilmumine on ilmsesti samm edasi eesti kultuuri lõimimisel, samas ühinen arvamusega, et üksainus entusiast ja kommertshuvidega kirjastus on liiga väike meeskond nii mahuka töö jaoks.»
Ilmselt ei jää see tõlge viimaseks, Eestis on juba mitu spetsialisti, kelle ambitsioonid ja oskused võivad võtta sama suuna.
Juune Holvandus

Veel soovitatavat kirjandust islamiga tutvumiseks.
Annemarie Schimmel «Islam»,
David Wanes «Sissejuhatus islamisse»,
Koraani sisu ja laadi lihttutvustuseks sobib Vikerkaar nr 1/1992.

Koraani suura

Avaja e al-Fatiha meenutab meieisapalvet

Armulise ja helde Jumala nimel,
kiidetud olgu Jumal, kes valitseb maailmu,
kes on armuline ja helde
viimse kohtupäeva kuningas.
me teenime sind ja ootame abi ainult sinult.
Juhi meid õigete teele,
teele, millel käijad pälvivad sinu armu,
kes ei seisa sinu viha all
ega ole eksijate hulgas.
Aamen

2 Kommentaari artiklile “Koraan esmakordselt maakeeles”

  1. bismillah ütleb:

    Koraani retsiteerimine originaalkeeles kõlab umbes nii:
    Lähämä Mähälä
    lähämä Mähälä
    läulämä sääl
    oma hääläd kähälä

  2. Margot ütleb:

    Inimesed on usu küsimustes pealiskaudsed. Kõik teed viivad Jumala juurde ja usun mida tahan, on levinud usuleige rahva hulgas. Ometi on Jeesus kindlalt teatanud, et Jumala juurde ei ole teisi teid. Kõik teistkaudu Jumalani trügijad on kurjategijad, vargad ja valetajad, nagu on nende isa, kurat. Kurat tunneb piiblit väga hästi ja kasutab seda kergeusklike petmiseks. See on ka põhjus, miks Koraanis on kasutatud Piiblile sarnaseid tekste. Kuradi eesmärk on varastada võimalikult rohkem hingi Jumalalt.Ja oi, kui osav ta selles on. Jumal on seda ka lubanud, et sõeluda välja need, kes on tema omad. Sest ükski sõna ei kao tema lepingust.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)