Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kõpus kehtib deviis „Üks kõigi, kõik ühe eest“

09.11.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Hoolitsetuna seisab Kõpu Peetri kirik märgina Jumala lähedalolust. Suvekuudel oli kirik teelistele avatud.2 x Rita Puidet

Oli pisut udune ja päikseline sügispäev, kui õpetaja Hedi Vilumaaga Kõpu kiriku juurde jõudsime.

Sealset Peetri kogudust on õpetaja Vilumaa teeninud 15 aastat. Kirik on ehitatud 1825 – varsti peaaegu 200 aastat tagasi. Kõpu on koht, kuhu niisama ei satu. Pärnu buss sõidab küll kiriku eest mööda ja pühakoja väliseid muutusi olen mitu aastat mööda sõites täheldanud, ent olulisemasse süvenemiseks möödasõidust ei piisa. Nii me siis kiriku ees ja sees mõtteid vahetame.

Maal elatakse hästi
Kõpu alevik kuulub pärast haldusreformi Põhja-Sakala valda ja seal elab 289 inimest. Viimase aruande põhjal oli Kõpu Peetri koguduses 86 liikmesannetajat, mis märgib tõusutrendi.
Inimeste liikumist arvestades elatakse Kõpu mail päris hästi, sest isegi kaugemate metsatalude teed hoitakse valla või RMK poolt igal ajal korras, sõnab vaimulik. Kõpu alevik ja ümbrus ei jää kindlasti tühjaks, sest ühelt poolt asutakse Viljandi külje all ja Pärnugi teisel pool ei ole kaugel, on Hedi Vilumaa lootusrikas. Koguduseliikmeid elab nii kiriku lähedal kihelkonna suuremates külades, Viljandis kui ka kaugemal. Põikame läbi ka Puiatu külast. Sealses raamatukogus peab õpetaja külatundi.
Tänapäeval võib koguduseliige elada või pealinnas, kohustust kodukohajärgsesse kogudusse kuuluda ei ole. Kõpu kohta pole üldse teada, kes kogudusse kuulub, sest kirikuraamatuid kas pole või on andmeid väga vähe. Nii leidis õpetaja Vilumaa alles oktoobri alguses ühe koguduseliikme hooldekodust, kus regulaarseid armulauaga kirikutunde peetakse. „Kui sa enne temast ei teadnud, siis mingis eluetapis saad teadma. Mõni jõuab alles kirstuga altari ette, seda on ka olnud,“ sõnab samal ajal ka kaplanina Viljandi haiglas töötav Hedi Vilumaa.
Õpetaja on seda meelt, et koguduseliikmeks arvestatakse kõik ristitud inimesed, leeris käinud nagunii. Kui inimene on mingil põhjusel jätnud liikmemaksu tasumata, ei arvata teda veel kogudusest välja. Rahast olulisem on inimese soov olla kirikuga seotud ja neid inimesi on küllalt. Vahel tullakse üle aastate ja soovitakse möödunud aastate eest liikmeannetust tasuda. „On oluline, et õpetajal on kogudusega pikaajaline suhe, ta teab inimeste tausta ega arva neid kergekäeliselt sisse või välja,“ põhjendab Hedi.

Veendumusest lähtudes
Vahetult sajandivahetuse eel renoveeriti kiriku katus. Paaril viimasel aastal tuleb Kõpust aga ridamisi uudiseid, sest õpetaja Vilumaa on usin projektikirjutaja ja mitu projekti on jätkuvalt töös. Kõige silmatorkavam on muidugi kiriku välisfassaad, mille ümber veel suvel tellingud seisid. Vaja on veel viimistleda ja osa aknaid-uksi on restaureerimises, ent kuldkollasena ja valge raamistusega seisab kirik juba teelistele imetleda.
Enne värvimist tuli aga kogudusel otsustada, kas võõbata kirik siniseks, nagu see kunagi on olnud, või jääda siiski harjumuspäraseks saanud kollase juurde. Et pilt oleks otsustamise juures selgem, tegi kunstnik Reet Talimaa, kes on ka kirikutekstiilide ja peaukse värvilahenduse autor, erinevate fassaadilahenduste jaoks värvkavandid. Lapikese omaaegsest sinisest värvist leiab uudistaja ümber kiriku kõndides.
Aastate tööd analüüsides on õpetaja kujunenud olukorraga rahul. Hinnangut ei anna ta vaid tehtud tööde põhjal. Pigem selle alusel, et toimetatud on koos rahvaga. Palju on olnud vabatahtlikke abilisi ja just inimeste kaasatust tegevustes püüab kogudus teadlikult kasvatada.
„Minul on kindel veendumus, et kirik, kirikupark või Vabadussõja ausammas ei ole ainult koguduse omad, vaid kihelkonna ja kogukonna ühine omand. Ja kõik koos peavad nende korrashoiuga tegelema,“ kinnitab vaimulik. Tema koos kogudusega muudkui kutsub, kaasab ja nüüd on tulemuseni jõutud. „See on aastatepikkuse töö vili. Alguses ei olnud kirik kellegi asi, ikka öeldi, et hoolitsege ise,“ vaatab Hedi tagasi 15 aastale.
Meie-tunde ja ühise vastutuse kasvatamine on aega võtnud. On loomulikuks saanud, et kui Kõpus peetakse rahvusvahelist noortelaagrit või töölaagrit, tullakse kirikust tööd küsima ja juhatust saab ikka. Sel aastal puhastasid noored kirikupargi kiviaia ja korrastasid vanad köstrite hauaplatsid Kõpu kalmistul.

Hea meetod
Koguduses toimetab hulk aktiivseid inimesi. Tegevusi on palju ja muidugi ei saa kõik kogu aeg osaleda, sest kes on aktiivne, on seda mitmel pool. Ei tohi inimesi ka üle kurnata ega liiga palju ette võtta. „Inimesi tuleb hoida,“ sõnab õpetaja. abi on saadud ka kohapealsetelt firmadelt, tuleb vaid küsida.
Praegu on Facebook hea vahend inimeste kokkukutsumiseks, jagab õpetaja kogemust. Seal on hea jooksvat infot vahetada, keskkond toimib hästi ja kiiresti. Kodulehekülge kogudusel ei olegi. On ühine praostkonna leht, millel on põhiinfo. Kohmaka Tallinna-keskse haldamise tõttu aga sellel jooksvat infot ei avaldata. Koguduse teateid jagatakse kuu infolehtedes, valla ja maakonna ajalehtedes, külade kuulutustahvlitel ja hõigatakse maha mitmesugustel küla kooskäimistel.

Kogukonna heaks
Unistades ja laiemat pilti haarates on kogudusel praegu käsil mitu PRIA Leaderi või Kodukandi projekti, mis on mõeldud kogukonnale või laiemale üldsusele. Detsembriks lõpevad kiriku pikihoone fassaaditööd. Sel ja järgmisel aastal tehakse kirikupargi ja Vabadussõja ausamba ümbruse ehitustöid. Projektitoetustega on soetatud hulk kogukonnatöö vahendeid.
Kirikus ringi uudistades küsin, mida viimane sisuliselt tähendab. Õpetaja Hedi osutab kiriku rõdusaalile, kus seisavad kaunid lauad ja toolid, välitegevuste jaoks on õuemööbel ja telgid, kirikusaali pinkide all soojuskiirgurid. Kõik nüüdisaegsed ja heas kasutuses.
Rõdusaalis korraldatakse õdusas õhkkonnas koosviibimisi, sel suvel peeti isegi mitmel korral heategevusmüügiga kirikukohvikuid.
Kõpu kirik on üldse parajalt põnev paik – uus üllatus ootas veelgi kõrgemal. Kirikusaali peal katusetalade all on mõnus suur äraolemise paik. Juulis, kui kunstiakadeemia tudengid kirikus suvepraktikal interjööriuuringu tegid, ööbisid nad just siin vägevate postide vahel.
Pööningusaali rajatakse Peetri kirikule kohaselt Peetruse võtmete sein. Nimelt on õpetajale hakatud tooma ja kinkima vanu võtmeid, mida on kogutud hea mitu aega. Need plaanitakse eksponeerida ja kujundustööd on käsil.
Sel aastal algas fassaaditööde kõrval uus töö, mis on juba muutnud kiriku ümbrust. Tulevad korralikud jalgteed ning kirikupark ja Vabadussõja ausammas saavad valgustuse. Kaunis, ilmselt kiriku ehitamise ajast pärinev lehis kuulutab vana saksa kultuuritraditsiooni ja seisab kui pikaajalisuse sümbol kiriku läheduses. Hiljuti istutatud kurdlehised roosipõõsad juurduvad ja hakkavad uhkeldama järgmisel kevadel.
Õpetaja Hedi Vilumaa ütleb, et tema ei muretse ega mõtle üksi. Aga ei saa ootama jääda, et keegi kuskilt tuleb ja hakkab juhtima. Kui initsiatiivi ei tule, peab ise kuskilt otsast pihta hakkama. Kogemus näitab, et kaasalööjaid leiab alati.
Rita Puidet

Kõpu Peetri kirik ja kogudus
Kõpu kirik on ehitatud aastal 1825.
Möödunud aruandeaastal oli koguduses 86 liikmesannetajat.
Õpetaja Hedi Vilumaa teenib kogudust aastast 2003.
Jumalateenistused pühapäeviti ja kirikupühadel kell 11.
Juhatuse esimees on Taivo Lehesmets, organistid Mihkel Pajupuu ja Merike Saaremets.

Pildigalerii:

Avatud uks ja lahke õpetaja Hedi Vilumaa kutsuvad sisse astuma.

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)