Esileht » Arvamused » Arvamus »

Koostöömedali sisust

07.12.2011 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

EELK konsistoorium kinnitas käesoleva aasta 5. juuli koosolekul koostöömedali statuudi. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koostöömedal asutati Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva auks.
Statuudis öeldakse, et EELK koostöömedal antakse EELK välispartnerile – vaimulikule või ilmikule –, kes on osutanud silmapaistvaid teeneid Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule või selle kogudusele.
Eile toimus taas konsistooriumi istung, mille käigus arutati koostöömedalite jagamist.
Medal medaliks – see pole kunagi olnud tunnustuse jagamisel peamiseks asjaks. Ometi peab tunnustamisel olema ka mingi väline ja nähtav pool, kaalukas on aga sisu. Koostöömedali sisu on sügav tänutunne kõigi nende vastu, kes meie kirikut ja kogudusi on mitmel viisil toetanud. Veelgi tähtsam on tajuda seda, et meie kirikus ei aja oma asja, vaid kuulume ühte kõikide kristlastega kogu maailmas. Töö, mida me teeme, on Jumala töö, ja meie võime olla selle osaduskonna liikmed.
Me tunnistame, et vajame üksteist. Vajame toetust, kui on majanduslikult kitsad ajad ja kirik on väliselt tagakiusatud. Me vajame toetust ka siis, kui heaolu keskel tähelepanu peaasjalt kõrvalasjadele suundub ja me otsime enda soovide täitumist rohkem kui Jumala tahet.
Oli aeg, kui välismaalt abi osutamine sai piirduda vaid salaja kommipaberisse peidetud talaarinööpide toimetamisega vaimulikele. Kui ajad muutusid, siis tuli märkimisväärne abi Soome, Rootsi, Saksamaa, USA ja paljude teiste riikide kirikutelt ja kogudustelt. Suurt abi andsid meile ka väliseesti kogudused. Paljud inimesed isiklikult toetasid mitte ainult koguduste elu edenemist, vaid ka siinseid peresid ja üksikisikuid. Seda tehti ilma statistikat ja aruandlust vormistamata. Vaid Jumal teab selle abi suurust.
Igaüks võib rääkida vaid enda lugu. Saan rääkida seda, mida olen ise näinud. Aastatel 1991–1994, kui töötasin Põltsamaa koguduses, toimus suurremont kogudusele tagastatud pastoraadis. Tean seda, et vähemalt pool kõikidest pastoraadi taastamise kuludest kanti sõpruskogudustelt saadud toetuse abil. Peamisteks aitajateks olid Kangasala, Järvenpää ja mitmed teised Tuusula praostkonna kogudused Soomest. Toetuse andis ka Gustav-Adolf-Werk Saksamaalt. Ka koguduse liikmed ise olid ohvrimeelsed, kaasa aitasid Jõgeva maavalitsus ja kohalikud ettevõtjad. Vaevalt et kogudus ise omade jõududega neid töid oleks suutnud teha.
Koostöö hind ja tähendus oli suur tol ajal ja on seda jätkuvalt.
Praegu Tartu Pauluse koguduses töötades pean tunnistama paljude heade sõprade toetust. Suurt abi on andnud kogudused Tamperest ja Uppsalast. Väga oluline on olnud Siilinjärve koguduse abi. Mitmel aastal toetasid nad Pauluse koguduse tööd 100 000 Eesti krooniga aastas. Kaks aastat tagasi annetati kiriku tiibhoone remondiks 30 000 eurot. Praegu istuvad kirikulised kiriku saalis Siilinjärvelt toodud toolidel ja kiriku abiruumides on suures osas kasutusel sealt pärit lauad. Kiriku remondi jaoks eriline abi tuli möödunud aastal Põhja-Elbe kirikult. Miljonikroonine toetus partnerkirikult tõstis koguduse usaldusväärsust Tartu linna ja Eesti riigi ees nii, et praegu võivad suured ehitustööd kiriku taastamisel jätkuda.
Koostöö on väärtus, mida tuleb hinnata. Siiski tuleb abi vastuvõtmise kõrval koostöös ka ise aktiivne olla. Eilsel konsistooriumi koosolekul oli ühe päevakorrapunktina arutusel Wittenbergi linnakiriku remondi heaks ülekirikliku korjanduse korraldamine aastatel 2012–2017 usupuhastuspühal. Selles abiandmises võib olla ka kahtlejaid – me ju ei suuda endagagi toime tulla, milleks tormata endast jõukamaid toetama. Kahtlusi oma hinges me varjata ei saa, kuid ärgu võtku sellised mõtted meie üle võimust. Saagu koostöömedal selle kaasalöömise läbi endale õige sisu ja tulgu sellest õnnistus kogu Kristuse kirikule.
Õnnistatud advendiaega soovides

Joel Luhamets
,
assessor

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)